13 aprill 2018

KAPO peadirektor: "Eestis on väike seltskond anarhiste, keda kutsutakse vahel ka loomakaitsjateks!"

Eile esitles Kaitsepolitseiamet (KAPO) värsket aastaraamatut. Üllitise keskmes olid tavateemad nagu ikka - Venemaa lõhestuspoliitika, riigisaladuste kaitsmine, küberjulgeolek, rahvusvahelise terrorismi tõkestamine ja korruptsioon. Kapo peadirekor Arnold Sinisalule jäid sedapuhku taas hambu ka loomakaitsjad, keda mees loo sissejuhatuses lausa anarhistideks nimetas:

"On olemas ka väike seltskond anarhiste. Vahel nimetatakse neid ka loomakaitsjateks. On selliseid inimesi, kes arvavad, et kehtiv seadusandlus ei ole kohane nende eesmärkide täitmiseks, aga loomulikult ei tähenda see seda, et keegi eelnimetatutest üritaks kuidagi Põhiseaduslikku korda muutma hakata."

Mnjah, ei julge kogu au Eestimaa Loomakaitse Liidule krahmata (aga teised on suhteliselt vait), sest tõenäoliselt ei peetud meie gängi silmas, kuigi oleme väga seda meelt, et kehtiv seadusandlus ei taga tõesti oma eesmärki ehk loomade kaitsmist inimese vägivalla eest. Oleme sel teemal väga palju ja väga karmilt sõna võtnud, aga ega see meist "riigipöörajaid" tee. Võib-olla teeb ka, sest kurat neist asjust tänapäeval enam aru saab!

See võib tulla KAPO nuhkidele üllatuseks, aga samamoodi arvab ka väga suur osa elanikkonnast, kes loomadega kokkupuudet omab. Seaduste muutmise soov pole aga anarhia, sest vastasel juhul oleks absoluutselt kõik inimesed, kes Eesti elukest parendada soovivad ja sellest valjuhäälselt rääkida julgevad, ju anarhistid. Esmajoones puudutab see valitsusleeriga mittenõustuvaid opositsiooni erakondade poliitikuid.


"Me elame hästi, nii öelda kästi!", oli nõuka-aegne mõnitav loosung. Täna võib öelda, et me elamegi Eestis tegelikult vaatamata taevasse kostvale hädakisale ja vingumisele paganama hästi. Me elame juba nii hästi, et tahame paremat elu ka meie riigis elavatele loomadele. See pole kuritegu ega anarhia! Mis asi on anarhia? Laias laastus tähendab see absoluutset korralagedust ja üsna metsikut elustiili. Mina ega kaasmõtlejad seda küll ei taha ning meie soovime risti vastupidiseid asju - korda ning Loomakaitseseaduse ja vastavate määruste täitmist!

Tsiteerin Wikipeediat:

"Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni. Täielikult on elimineeritud poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, poliitiline ja õiguslik ideoloogia.

Anarhia on olnud reaalselt toimiv ühiskonnakorraldus. Anarhism on poliitilise filosoofia teooria (õpetus) anarhiast. Ühiskonna seisund, kus puudub ühe inimese sunduslik võim teiste üle."



Tee või tina, aga olgu tegemist isegi veganite või loomaõiguslastega, aga anarhistideks ka nemad ei kvalifitseeru! See on fakt! Tänased Eesti loomakaitsjad-õiguslased on liiga vanad, liiga laisad, liiga arad ja liiga seadusekuulekad, et seda teed minna ning püsivad laias laastus seaduste raamides. Erandina ehk pannakse ketist pihta mõni väga haige või näljasurma veerel olev koer, sest seaduslik käitumine tulemust reeglina ei anna, aga see on ka kõik. 

Anarhistid, aga kunagi kindlasti tulevad, sest loomakaitse vallas lokkava seadusetuse ja loomade vat, et seadusliku piinamisega ei pruugi järgmine generatsioon juba leppida. Ühed anarhistid on aga juba kohal küll ja kindlalt ka riigi vaikival nõusolekul kanda kinnitanud - need on loomapidajad, kes sülitavad humaansetele arusaamadele ja kehtivale seaduandlusele. Veidral kombel neist juttu ei tehta? Imelik!

"Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja. Jaa! Jaa! Jaa! 
Mõisad põlevad, saksad surevad ......"

Et need "Mässajate laulust" pärit read ehk selle loo kontekstis loomapiinajate luud pooleks praksama ei hakkaks ning nende autod ja majad leekidesse ei mattuks, on aga eelkõige tänaste Eesti poliitikute, ametnike ja sealhulgas ka politseinike kätes. Tehke oma tööd, ärge tõlgendage loomadele kaitset pakkuma pidavaid seadusi oma suva järgi ja see kõik jääb olemata. Lihtne!


Kogun täna politsei ja prokuratuuri vastuseid ühe või teise loomapiinamisjuhtumi lõpetamise õigustamiseks, et näidata rahvale, kuidas päriselus asi käib. Need on kohati nii totrad ja naljakad, et panevad kahtlema vastuseid kirjutanud riigiametnike terves mõistuses ja haridustasemes. Panevad kahtlema ka kehtiva seadusandluse mõnedes punktides! Kas ma pärast selle teosekese üllitamist olen kohe automaatselt anarhist? Ei ole kulla KAPO-sõbrad! Ma olen hoopis följetonist, aga loodan siiralt, et juhmide riigimeeste ja -ametnike tögamine ei käi tulevikus mõne nii vägeva "vihakõne"- paragrahvi alla, et see vääriks aastaraamatus mainimist.

Mis on Eesti suurim sisejulgeolekuoht? Loomulikult tuleb see Venemaa poolt, kes kuidagi ei suuda leppida meie iseseisvusega. Äärmuslikel islamistidel on ka kindlasti oma osa, aga õnneks neid veel siin pole. Rõhk sõnadel veel ei ole. Aga nimetaksin julgeolekuohuks ka tööd mittetegevaid ja seadusi oma suva järgi tõlgendavaid riigiametnikke, sest eelkõige nemad tekitavadki ju rahulolematust ja segadust ehk anarhiat! 

Mina ei taha siia riiki ühtki äärmuslast ja see puudutab ka loomakaitsjaid. Ilmselt ei taha keegi. Lisaks ei taha ma ka loomakaitsja olla vaid tahaksin elada riigis, kus palka saavad ametnikud reageerivad kiiresti ning tõttavad hädasolevale loomale kiiresti appi nagu kehtiv seadusandlus neid kohustab. Vat see on mu tegelik soovunelm.

"Ei taha pärisanarhiat? Selle vältimiseks hakake tööle riigiametnikud, sest ka loomad tunnevad valu, hirmu, nälga ja paljusid muid samu tundeid, mida inimloomadki. Lõpetage see "seaduslik anarhia" ja hakake tööle raisad! Pange naljanumbriks muutunud Loomakaitseseadus taas kehtima ning seejärel oleme sõbrad edasi!"