19. jaanuar 2018

„Karjamõisa lihatööstuse argipäev 2018: kabuhirmus üksteise otsa ronivad lehmad, tapmisboksi mittemahtuvad veised!“

„Tere Heiki,

Ega sind ju näiteks põllumajandusloomade kohtlemine tapamajas ei huvita ja tegeled vaid koerte ning kassidega? Lihtsalt mul on infot ja fotot ühes väiketapamajas toimuvast. Kuna ma ise seal enam ei tööta ja vallandamist kartma ei pea, siis võin nii mõndagi avaldada või on targem veterinaar ja toiduameti poole pöörduda?“


Just sellise kirja ma sain ja nüüd oleks vaja üks asi ää klaarida. Ja nimelt see, et pahatihti seostatakse mind eelkõige kutsude ja kiisude päästmisega. See on ka tõsi, sest need elukad jäävad inimestele kõige rohkem silma ning äratavad kaastunnet. Sestap on nendega ka kõige rohkem tegemist. Tegelikult tunnen aga südamepõhjast väga kaasa kõikidele nendele liikidele, kes loodusliku valiku tulemusena meie toidulauale jõuavad ning tarbija, loomakaitsja ja inimesena ma lausa nõuan, et neid kõiki peab ülihästi kohtlema!

„Tahad looma pidada, siis täida ta kõik vajadused ning lõpp peab olema kiire, hirmutu ja valutu! Sama käib ka metsloomade kohta – lõpp olgu kiire!“, nii ma arvan.


Ka üha rohkem arenenud riike tunnistavad, et inimese poolt hoitavatele loomadele tuleb tagada „Viis põhivabadust“, millest üks on vabadus hirmust ja kannatustest. See kehtib ka tapmisprotsessi kohta ning vastavad sätted on sisse viidud ka seadusandlusesse. Eestis elavale viiele moslemile ja juudile tehti muidugi erand ja need võivad tappa tuimestamata loomi. Sellise tapmisviisi keelamine olevat inimõiguste rikkumine. Õukei! Ega rahvusvaheliste arusaamade vastu saa ja tallame seega mutta põliseestlaste valikud ja tõekspidamised ....

„Sa oled see, keda sööd!“, ütleb tarkusetera. Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga vähemalt nii ma usun ja saan asjadest aru. Mis asi on hirm? Mis asi on armastus? Targad mehed räägivad, et tegu on pelgalt keemiliste protsessidega meie kehas. Ka hirmu puhul hakkab organismus tootma vastavaid kemikaale. See kõik mõjutab ka lõpptarbijat ehk meid, sest ühes lihaga pistame me nahka ka „tapaloomade hirmud“ ning see muudab ka meie olemust, käitumist ja enesetunnet. Sestap üritataksegi tapamajades loomi tappa selliselt, et nad eriti matsu ei jagaks. 


Veganid arvavad, et liha ei tohiks üldse süüa. Ka see on seisukoht, millega arvestada, aga isiklikult arvan, et paljalt õunte ja juurikate najal me siinses kliimavööndis välja ei vea. Ma võin muidugi ka eksida ja sel juhul pean ma veel "arenema". Lihatoitude osakaalu oma menüüs võiks aga igaüks vähendada küll. See on kasvõi rahva tervise seisukohalt selgemast selgem.


Loomulikult pole loom loll ja alalhoiuinstinkt annab alati kindla signaali, et nüüd tehakse talle haiget ja halba. Sellepärast ma loomade transpordi ja eriti pikamaa transpordi vastu kindlalt olengi ning eelistan pigem mobiilseid tapamaju koos kvalifitseeritud töötajatega, kes ka teavad, mida teevad. 

„Nii kui loom saab aru, et teda tapma hakatakse, läheb liha koheselt hukka ning see kõlbab vaid loomaaeda või metsa viimiseks! Nii ma talitangi, kui asi nihu läheb!“, ütles mulle üks Soome mahekarjakasvataja, kes ise oma loomadele karjamaal salamisi kuuli pähe kihutab. Muu kari seda ei näe. Olgu mainitud, et ka see pole päris seaduslik, aga mees seab loomade heaolu esiplaanile. „Ma hoolin ja armastan. Nad pole pelgalt numbrilipikud kõrvas! Ma toidan, kasvatan, ravin ja hukkan nad ise kõige valutumal viisil täiesti ootamatult! Nii on neile kõige parem!“

Kui kõikjal arenenud maades üritatakse loomade kannatusi vähendada, siis Pärnumaal asuvas „Karjamõisa lihatööstuses“ on teised põhimõtted:

„Raha ei haise! Loom on sissetulekuallikas ja küll lollid kaasmaalased me kraami ilma nurinata ära ostavad ja nahka pistavad!“



Ei hakka vinti üle keerama ja lugege parem ise, igas normaalses inimeses vastikust tekitavat kirja edasi:

„See on näide sellest mismoodi tapetakse Šoti mägiveiseid - boksi nad vaesekesed ei mahu, aga kedagi kontorist ei huvitanud. Tappa nad tuli ja nii juhtus ka minu ajal palju kordi, sest ainult nii sain säilitada oma töökoha. Selline käitumine loomadega oli igapäevane ja ilmselt toimub ka täna kõik nii. 


Praeguseks olen sealt lahkunud ja ei pea enam kartma oma töö pärast. Seepärast saangi rääkida ja ole meheks ning võta midagi ette! See on ikka väga vastik ja julm, mida seal tehakse!“

Lehmad, lehmad, lehmad! Nii nunnud reklaamiklippide kangelased, kes meile igati vajalikku piima annavad ja koos lastega poseerivad. Nummi-nummi! Mida aga teha lehmaga, kes enam piima ei anna? Tänutäheks me lööme ta maha ja siin kehtib järgmine põhimõte:

„Kui lehm ei taha anda piima,

ei maksa tühjast tõsta kära,

me sööme selle raisa ära!“




Kuidas Karjamõisa lihatööstuses lehmi koheldakse? Kirjast saate teada:

„Eelbaas on valesti ehitatud ja korduvalt juhtisin sellele tähelepanu. Nad ei lähe mitte uimastusboxi vaid põgenevad hirmunult kinnisesse nurka ning talluvad üksteise peal! Tihtipeale olid kõik boksid loomi nii täis tuubitud, et nad ei saanud liikudagi!“



Kommentaarid on vast liigsed, aga kes seda Are vallas, Suigu külas asuvat tapamaja, kus loomi enne surma lausa piinatakse, siis peavad? Äriregistri kohaselt on üks omanikest Isisk Invest OÜ, mida esindab Toomas Tuisk. Teine tähtis võll on aga Tori vallavolikogu esimees Enn Kuslap (Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees). 

Palju õnne Tom ja Enn! Olete esimesed kandidaadid „Loomavihkaja 2018“ tiitlile, aga küllap teile konkurentsi pakutakse!

Vat selline verine lugu ja mõelge ikka kaasa mida sööte. Ilmselt süüdistavad selle kahtlase tapamaja omanikud mind laimamises ja kinnitavad, et vallandatud töötaja oli varas, joodik, idioot, kes mõtles kättemaksuks kõik välja. Võib-olla, aga fotod räägivad enda eest ja neis on rohkem informatsiooni, kui tuhat sõna väljendada suudaksid! Eks ole?



„Liha teeb tigedaks!“, rääkinud vanad eestlased. Küllap see on ka tõsi, sest ega teise elusolendi adrenaliini, kurbuse, viha, ülekohtu ja hirmu söömine saa ju häid emotsioone luua. Äkki tänu julmalt tapetud loomadele ongi eestlased nii-nii kurjad ja tigedad teineteise peale? 

Ei tea, ei tea ning polegi minu asi sellega pead vaevata. Küll on aga minu asi ja kohustus üles kutsuda lautades, tallides, lindlates ja tapamajades töötavaid inimesi teatama loomade väärkohtlemisest ikka kohe, mitte siis kui teid lahti lastakse. 


Mul on kaugelt küll hea targutada, aga tehke seda kasvõi anonüümselt, et töökoht ja palk säiliks. Muidu olete ju tegelikult samasugused loomapiinajad, kes ülemuste käske vaikides täidavad ja loomade valule ning piinadele sülitavad. Olgu veel mainitud, et seda informatsiooni jaganud inimene töötas Karjamõisa lihatööstuses aastatel 2015-2017 ja fotod on tehtud möödunud suvel.

13 kommentaari:

  1. Kuidas on seadusega? Kui töölepingus on kirjas, et ei tohi avaldada ärisaladusi kas sel juhul on õigus avaldada seadusega kooskõlas mitte olevaid "ärisaladusi"?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kus te Kerli teate et loo avalikustajal oli töölepingus selline klausel?

      Kustuta
  2. töötasin samuti eelmine aasta seal ning see oli üks pöhjustest miks ära tulin. loomadest niiii kahju ja tundub et omanike jaoks loomad vaid numbrid

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kelle õnneks ja kelle kahjuks, aga nii see ongi et antud loomad ongi paljudele omanikele vaid numbrid, sest nad elatuvad nendest loomadest.

      Kustuta
  3. Hmmmm...mnjahhh. Kunagi lihaletis töötades andsin sama firma omanikule teada ,et searümpadel punased suured vorbid nagu olekid peksa saanud ja liha stressis. Stressis looma liha on hoopis teistsugune,see hakkas silma. Kehitati õlgu ja ju jätkus vanat rada. Kurb kurb kurb....ja masendav:-((( Eile sattusin puht juhuslikult nägema telekast saadet, kus teemaks liha ja uuriti liha söömise mõju inimese organismile. Vist oli inglismaa telesari. Seal toodi vägagi välja nüanss ,mis juhtub kui tapetavat looma koheldakse halvasti,millised kahjulikud ained looma stressi ajades me seda liha endale sisse süües lisandina kaasa saame . Näidati ka tapamaja,kus loomadel võimaldati nädal kohapeal boksides rahuneda et siis liha jumala eest stressi ei läheks .Millas küll meie jõuame selliste arusaamadeni?! Võib olla kui asi nüüd suure kella külge läheb,kiirendab pisut seda protsessi

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ilmselt ajad siin midagi segamini. Selles tapamajas sigu ei tapeta,ainult veised,lambad ja kitsed

      Kustuta
    2. Täna võib olla .Pean täpsustuseks mainima üle kümne aasta tagasi tehti seda kindlasti. Minu lugu on ammusest ajast.

      Kustuta
  4. Enne kui tapamajja tööle minna, tuleb aru anda,et töö sobib ainult tugevanärvilistele ja ka neile mitte pikaks ajaks, sest see mõjutab närvikava.Jah pildid tõesti väljendavad nagu loomad piinleks.Loomad käituvadki nii, kui neid auto pealt aedikusse hakatakse trantsportima. Samasuguse pildi saab teha ka siis loomadest, kui neid trantsporditakse ühest laudast teise. Loomulikult loom läheb paanikasse ja jookseb kasvõi teistest üle, kui ta näeb väljapääsu. Seni kui keegi pole piltide kohta põhjendusi omanikult küsinud ja pole tapamaja töökorraldustega kursis, seni pole õigust ka kohut mõista. Loomulikult tuleb loomi kohelda nii nagu tapamaja nõuded ette näevad,aga enne hukkamõistmist tuleb kõiki fakte kontrollida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ilmselt olete omanikke tuttav,et sedasi kaitsete kui just omanik ise ei ole!

      Kustuta
    2. Oleme veiseid juba mitmeid kordi ühest laudast teise vedanud ja pole kordagi sellist asja näinud jah nad on ärevil kuid mitte midagi sellist.

      Kustuta
  5. Mina vaidlen vägagi vastu 20. jaanuaril kell 14:23 kirjutatud kommentaarile. Olen töötanud nii sigalas kui piimaveiste laudas ning praegugi olen tihedalt laudateemadega seotud. Surmahirmus loomad jah trügivad ja ronivad kuhu iganes saavad, et ohust eemale saada. Selleks, et tapale ajamisel vigastusi ja stressi vältida ei tohi üldse tekkida liikumisteedel soppe ning loomad ei tohi teineteisest saada mööda trügida. Ja selline pilt ka tapamajas näitab seda, et loomi aetakse maha ja käitutakse nendega valesti. Sellist "mööda seinu üles ronimist" saab näha siis kui loomi peksta ja valju häälega hirmutada. Vaikne rahulik hämaras keskkonnas maha laadimine sellist paanikat ei tekita. Kahjuks olen ka ise loomi tapamaja auto peale ajanud ja sellist pilti kui siin piltidel, ei ole ikkagi näinud. Ja rääkides loomade grupeerimisest ja ajamisest lauda tingimustes, siis ausalt ma ei tea kust teie info pärineb, aga üheski normaalses laudas lüpsile minnes ja grupeerides sellist olukorda küll ei teki, kus loomad teineteisel ribisid sisse tallavad.
    Minu jaoks on mõistusevastane kuidas keegi saab sellist olukorda normaalsena näha. Sööme küll loomi, aga mis takistab meil neid paremini kohtlemast?
    "The greatness of a nation and it's moral progress can be judged by the way its animals are treated" Mahatma Gandhi

    VastaKustuta
  6. Pole sugugi keeruline aru saada, et viha oma tööandja vastu on kogu selle teema taust. Iga tapamaja tööga kursis olev inimene saab aru mis on loomapiinamine ja mis mitte. Kujutage ette nüüd veiseid, kes on aedikus koos ning siis tuleb fotoaparaadiga inimene neid pildistama. Igaksjuhuks veel hirmutab natuke loomi, et pilt ägedam tuleks ning ongi hirmunud loomad valmis seinapidi üles ronima ning teineteist jalge alla tallama. Ja nii ongi olemas üks igati väärt foto mida siis levitama hakata. Loom tunneb pahatahtliku inimese väga hästi ära. Mõni inimene paneb veise oma kõrval jalutama nagu koera, teine suudab aga ka kõige rahulikumad loomad endast täiesti välja viia.Kipun arvama, et antud teema püstitaja kuulub nende viimaste sekka. Loodetavasti saab ka tema nimi avalikuks, sest iga tööandja peaks selle nime omale punasega seinale kirjutama, et mitte astuda sellise reha peale. Järgmine kord ehk lähed tööle eliitrestorani kööki ning siis pildistad salaja kui kotlet on põrandal vms ning saadad pildid lehte, et nii see käibki seal igapäev jne. Kui mina laps olin, siis selliseid mehi nimetati pennaldeks:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Järjekordne omanikke tuttav või nn persepugeja.Sellise kommentaari kohta kui õigustate seda kohtlemist on ainult öelda,et olete ise samasugune loomapiinaja!

      Kustuta