24. jaanuar 2018

"Enn Kuslap! Ära oma sõnu söö ja mine kindlasti kohtusse!"

Kohtuga ähvardamine käib vast iga ajakirjaniku või blogija töö juurde, sest valdav osa inimestest ju ei taha, et temast halvasti kirjutatakse. 

Kui Hitler täna veel elus oleks, siis ilmselt kõik ajalehed ja telekanalid saaksid muudkui kohtukutseid, sest üks asi polnud nii ja teine naa härra meelest. 

Sain ka mina ähvarduskirja Tori vallavolikogu liikmelt Enn Kuslapilt, milles tema, kui tapamaja esindaja väitis, et Karjamõisa lihatööstuse tapmistavadest kõnelev lugu on puhas laim ja väljamõeldis. 
"Lp Heiki Valner,

Avaldasite oma blogis artikli pealkirjaga: „Karjamõisa lihatööstuse argipäev 2018: kabuhirmus üksteise otsa ronivad lehmad, tapmisboksi mittemahtuvad veised!“

Nõustume, et loomi tuleb kohelda väärikalt ja loomade tapmine peab olema kooskõlas nii eetika- kui õigusnormidega. Karjamõisa OÜ on täitnud seejuures seadusest tulenevaid nõudeid. Teie avaldatud pildid või loodud kujutised on Teile saatnud Karjamõisa OÜ endine töötaja, kellega on pooleli õigusvaidlus seoses töösuhte lõpetamisega. Isik esitab alusetuid valeväiteid. Aastatel 2015-2017 Karjamõisa OÜ-s töötanud isik on meile teada. 



Jääb täielikult ebaselgeks, mille alusel väidate, et OÜ-s Karjamõisa piinatakse loomi. Sealjuures olete nimetanud Enn Kuslap-it ja Toomas Tuisk-u kahtlase tapamaja omanikeks. 

Andmete sh väidete avalikustamisel tuleb olla kriitiline. Asjaolu, et olete avaldanud kirja, milles sisalduvaid väiteid ja laimu ei ole kontrollinud, muudab Teid õiguslikult vastutavaks tekkinud kahju eest. Seejuures olete koheselt pidanud vastutavaks ettevõtte juhte ja seostanud neid loomade piinamisega. Olete avaldanud Teile saadetud kirja kontrollimata tegelike asjaolusid Karjamõisa OÜ-lt. Peaksite teadma, et loo objektiivsus seisneb alati ka teise poole seisukohtade ärakuulamises.

VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane.

Seejuures vastutate täielikult ka avaldatud kirjas esitatud valeväidete avalikustamise eest. Olete ka ise oma blogis möönnud, et tegemist võib-olla valeinfoga, mis ei takistanud Teil info avaldamist. 



VÕS § 1046 lg 4 alusel võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Eeltoodust tulenevalt palume:

Eemaldada Heiki Valneri blogist (https://heikivalner.blogspot.com.ee) ja Heiki Valneri Facebooki lehelt artikkel pealkirjaga: „Karjamõisa lihatööstuse argipäev 2018: kabuhirmus üksteise otsa ronivad lehmad, tapmisboksi mittemahtuvad veised!“

Lükata ümber järgnevad esitatud väited: 



„See on näide sellest mismoodi tapetakse Šoti mägiveiseid - boksi nad vaesekesed ei mahu, aga kedagi kontorist ei huvitanud. Tappa nad tuli ja nii juhtus ka minu ajal palju kordi, sest ainult nii sain säilitada oma töökoha. Selline käitumine loomadega oli igapäevane ja ilmselt toimub ka täna kõik nii.“

„See on ikka väga vastik ja julm, mida seal tehakse!“

„Eelbaas on valesti ehitatud ja korduvalt juhtisin sellele tähelepanu. Nad ei lähe mitte uimastusboxi vaid põgenevad hirmunult kinnisesse nurka ning talluvad üksteise peal! Tihtipeale olid kõik boksid loomi nii täis tuubitud, et nad ei saanud liikudagi!“

„Suigu külas asuvat tapamaja, kus loomi enne surma lausa piinatakse. Äriregistri kohaselt on üks omanikest Isisk Invest OÜ, mida esindab Toomas Tuisk. Teine tähtis võll on aga Tori vallavolikogu esimees Enn Kuslap.“

Kui Te ei ole nõus blogis esitatud artiklit maha võtma ja/või valeväiteid ümber lükkama, siis oleme sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse."

Lugupidamisega
Enn Kuslap
OÜ Karjamõisa


Mnjah! Fotod räägiksid nagu teist juttu või kas see ongi veel üks "uus normaalsus", millega ühiskond peaks kohanema? Toon teieni ühe lugejakirja:

"Olen töötanud nii sigalas kui piimaveiste laudas ning praegugi olen tihedalt laudateemadega seotud. Surmahirmus loomad jah trügivad ja ronivad kuhu iganes saavad, et ohust eemale saada. Selleks, et tapale ajamisel vigastusi ja stressi vältida ei tohi üldse tekkida liikumisteedel soppe ning loomad ei tohi teineteisest saada mööda trügida. 

Ja selline pilt ka tapamajas näitab seda, et loomi aetakse maha ja käitutakse nendega valesti. Sellist "mööda seinu üles ronimist" saab näha siis kui loomi peksta ja valju häälega hirmutada. Vaikne rahulik hämaras keskkonnas maha laadimine sellist paanikat ei tekita. Kahjuks olen ka ise loomi tapamaja auto peale ajanud ja sellist pilti kui siin piltidel, ei ole ikkagi näinud. 

Ja rääkides loomade grupeerimisest ja ajamisest lauda tingimustes, siis ausalt ma ei tea kust teie info pärineb, aga üheski normaalses laudas lüpsile minnes ja grupeerides sellist olukorda küll ei teki, kus loomad teineteisel ribisid sisse tallavad.
Minu jaoks on mõistusevastane kuidas keegi saab sellist olukorda normaalsena näha. Sööme küll loomi, aga mis takistab meil neid paremini kohtlemast?

Mahatma Gandhi: "The greatness of a nation and it's moral progress can be judged by the way its animals are treated" 



Kirja autor mainis, et saab ka heaga. See on paraku pea alati aga raskem tee. Võrdluseks lisan siia nüüd tsitaadi Karjamõisa endise töötaja kirjast:

"Üks julm asi, millest ma pole veel rääkinudki, oli see kui loomad tuli boksi köiega tõmmata. Oli juhuseid, kui loom hakkas nii kõvasti vastu ja võitles oma elu eest ning selle käigus murdis kaela. Ei olnud just meeldiv! Eks see annab endalegi tunda veel tagantjärelegi."

Olen seisnud "avalikult" loomade eest pea 11 aastat täiesti sirge seljaga ja enamasti "läbi lillede" kena juttu ei aja, kui asjad ikka pekkis on. Sestap ei tohiks mu kirjutised kellegile enam üllatusena tulla. Olen varem avaldanud lugejakirju ja teen seda ka tulevikus. Mõned tunnistavad probleeme, teised ähvardavad kohtuga. Paraku see minu ööund nüüd küll ei riku.

Tegelikult on ka praegu terve rida teemasid ees ja nende seas ka üks veidikene tuntuma nimega vennike, kes kindlasti samuti hakkab mind laimamises süüdistama. Olgu siis nii, aga tegelikult tulevad igasugu kohtukeissid loomakaitsele ainult kasuks ning karistusekartus tõe avaldamise eest pole neil puhkudel määrav.

"Kuidas?", küsite nüüd kindlasti. 

Kohe selgitan. See annab mulle võimaluse ju antud lugu jälle ja jälle üles tähendada ehk antud loo kontekstis võiks mainida, et seda "vorsti" annab õige mitu korda lõigata! Näiteks kodanik X kaebas Valneri kohtusse. Tuleb lugu millepärast ja nämmutame kogu asja uuesti läbi. Kohus mõistis Valneri süüdi või õigeks. Teeme loo. Kodanik X või Valner kaebas edasi. Teeme jälle loo ja nii need nimed rahva mällu kinnistataksegi. 

Mäletate ju isegi Marge Arumäe koerapiinamisjuhtumit ning seda, et rahva õiglustunne ning kohtuotsused on pahatihti ühisest arusaamisest sama kaugel, kui Kuu planeedist Maa. Nii, et andke aga kohtusse. Ma väga palun, aga ega ma seetõttu siis vait jää ning loomadele selga keera! Antud juhul tsiteerisin ma rahulolematu töötaja ja inimese kirja, kes kirjeldas antyud ettevõtte "töökorraldust." Luban pühalikult, et võtan ka tulevikus taolised juhtumid teemaks, kui sellest vaid loomade heaolu tõusma peaks!

Tapamajad on hell teema ja enamus meist ei taha üldsegi teada, mis seal toimub. Vastik on! See tagabki omamoodi kaitse lihaärikatele ning kõik me elame "roosas mullis" ja kujutame ette, et loomad tapetakse "ilusasti". Tegelikult pole ilusat tapmist olemas või vähemalt konveiermeetodil töötavates tehastes seda nüüd küll ei saavuta.


Laudad ja tapamajad asuksid ka justkui raudse eesriide taga ning sinna juba tavakodanik ei pääse. Eelmisel aastal kirjutasin Sikeldi farmist, kus samuti pettunud töötaja korda nõudma hakkas. Omanik vaagis samuti võimalust kohtusse minna, aga ometigi hakkasid laudas kibekiired muutused paremuse poole toimuma. Nii mulle vähemalt teada anti. Hea seegi!

Kui algselt kutsus "suur boss" meid ka külla, kui aegsasti ette teatame, siis lõpuks ta meeled muutusid:

"Te ei pruugi olla õiglased, aga loomakaitse selts on teretulnud! Teie mitte!"

Säh sulle meil pole midagi karta ja varjata, aga ega me mingi "etteteatamisega visiidiga" poleks ka nõustunud! On paratamatus, et selle muna peal, kus me elame, söövad kõik kõiki. Veganid kuulutavad muidugi oma tõde, aga enamasti on see kurtidele kõrvadele. Kui nad suudaksid tapamajadesse ametlikult kaamerad (nagu masinate ülevaatuspunktideski) panna või suruvad läbi seadusmuudatuse, mille kohaselt peavad tapamajadel olema klaasist seinad, siis veganlus läheks tõesti massidesse. Pole kahtlustki! 

Kunagi veganlus nagunii võidutseb, sest see julm toitumistava on ka väga keskkonnavaenulik ja tohutut ressurssi nõudev. Ilmselt tulevikus hakkab vorst tulema laboritest, aga senikaua peame leppima lihaärikate magusa jutu ja toretsevate reklaamidega, mille peategelasteks on rahulolev Eesti lehm või õnnelik siga, kes lausa anus, et talle nuga kõrri susataks. Antud "mahetapamaja" tegevus aitab veganluse levikule ilmselt kenakesti kaasa, aga sellest juba kunagi tulevikus, sest pole ju tark kõiki padruneid korraga lendu lasta.

Põllumees toidab oma rahvast. Ometigi on selsamusel rahval õigus teada, mida ta sööb ja kuidas "toorainet", olgu selleks või liha, kasvatati või tema eest hoolitseti. 21 sajandi arenenud riigis on väga oluline faktor ka see kuidas loom tapeti! Antud juhul tundub nii mulle, kui teistele loomakaitsjatele, et antud mahemärki kandvas tapamajas pole asjad kaugeltki korras. Seetõttu pöördusime ka politsei poole, sest me pelgame, et ka VTA võib elusloomi pelgalt toiduna käsitleda ega reageeri piisava rangusega. Pärnumaa veterinaarkeskus on kohe eriti hell teema meie jaoks, sest mäletatavasti tunnistas sealne ametnik terveks ka poolsurnud hobuse ja asi hakkas liikuma ainult tänu politseile

Lääne Prefektuur
Pärnumaa Veterinaarkeskus

AVALDUS KRIMINAALMENETLUSE ALGATAMISEKS SEOSES LOOMADE JULMA KOHTLEMISEGA KARJAMÕISA TAPAMAJAS

Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole on pöördunud XXX XXX (tel nr XXXXX), kes edastas pildid ning kirjeldas Karjamõisa OÜ tapamajas toimuvat loomade julma kohtlemist. 

Kirja sisu on põhjalikult ära toodud järgmisel veebilehel - https://heikivalner.blogspot.com.ee/2018/01/karjamoisa-lihatoostuse-argipaev-2018.html?spref=fb

Piltide ja XXX kirjelduse kohaselt ei vasta tapamaja nõuetele, kuna loomad ei lähe uimastusboksi, vaid põgenevad hirmunult ruumi kinnisesse nurka ja talluvad seal üksteise peal. Tihti on boksid loomi selliselt täis topitud, et nad ei saa liikudagi.

Kiri ja pildid on edastatud ELL juhatuse liikmele Heiki Valnerile, kes saab soovi korral selle kirja ka politseile edastada. 

Loomakaitseseaduse (LoKS) § 13 lg 5 kohaselt järgitakse põllumajanduslooma (välja arvatud kodulind, küülik, jänes) tapmisel ja hukkamisel nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1–30) sätestatud nõudeid. 

Nimetatud määruse põhinõue on, et loomi tuleb surmamisel ja sellega seotud toimingutes säästa kõikidest välditavatest valudest, ängist ja kannatustest. Selle nõude täitmiseks peavad ettevõtjad tarvitusele võtma kõik abinõud, et loomadele oleks tagatud füüsiline mugavus ja kaitse, eriti nende hoidmine puhtana ja nõuetekohase mikrokliimaga ruumides, ning kukkumise ja libisemise vältimine;
loomad oleks kaitstud vigastuste eest;
loomi peetaks ja käideldaks tingimustes, milles on arvestatud nende tavapärast käitumist;
loomadel ei esineks välditava valu või hirmu või muu ebanormaalse käitumise tunnuseid;
loomad ei peaks kannatama pikemaajalise toiduta ja veeta olemise tõttu;
loomade välditavat kokkupuudet teiste loomadega, mis võib ohustada loomade heaolu, hoitakse ära.


XXXX kirjelduse ja edastatud piltide järgi on Karjamõisa OÜ-s rikutud kõiki eeltoodud nõudeid. 

LoKS § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. 

Karistusseadustiku § 264 võimaldab isikut looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest vastutusele võtta ka kriminaalkorras, sealhulgas kui lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil ja/või avalikus kohas.

ELL hinnangul on Karjakülas toimuv ilmselgelt loomade julm kohtlemine KarS § 264 mõttes. On ilmselge, et kõikide eelnimetatud nõuete rikkumine toob kaasa looma julma kohtlemise - Karjaküla tapamajas peavad loomad enne tapmist tundma pika aja jooksul hirmu, ängi ja kannatusi (boksid on täis, loomad ei saa liikuda, talluvad üksteise otsas ja ootavad tapale viimist).


Eeltoodu alusel palub ELL algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetluse Karjamõisa OÜ ja seal vastutavate isikute vastutusele võtmiseks.

1 kommentaar:

  1. Kui keeruline on tapamajas selliste piltide pahatahtlik lavastamine? Ainult küll isiklik arvamus, kuid mulle paistab neilt piltidelt, et keegi on võtete tegemiseks spetsiaalselt loomi hirmutanud. Ja ka teistel piltidel paistab kõik eriti kole, et süüdlased oleks kohe avaliku hukkamõistu ette võimalik võtta? Mõeldes fotode esitaja taustale vastavalt omaniku sõnadele, võib kättemaksumotiivist täiesti aru saada?

    VastaKustuta