29. jaanuar 2018

"Eestimaa Loomakaitse Liidu pöördumine seoses Karjamõisa OÜ tapamajas toimuva toiduhügieeni ja käitlemise nõuete rikkumisega"

Lgp Veterinaar- ja Toiduamet

Eestimaa Loomakaitse Liit on edastanud politseile avalduse seoses Karjamõisa OÜ tapamajas toimuva loomade julma kohtlemisega. Avaldus koos piltidega on teadmiseks edastatud ka Veterinaar- ja Toiduametile.

Lisaks viidatud tapamajas toimuvale loomade julmale kohtlemisele, on ELL saadud piltide ja info põhjal veendunud, et tapamajas rikutakse ka toiduseadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 tulenevaid nõudeid toidu käitlemisele ja hügieenile

ELL-i poole pöördus ja info edastas Taavi Talu, tel nr 55XXXXX. Lisaks allolevale, on lisainfot võimalik leida:
Määruse nr 853/2004 III lisa II peatükis on sätestatud nõuded tapamajadele:


Toidukäitlejad peavad tagama, et nende tapamajade konstruktsioon, põrandaplaan ja sisseseade, kus tapetakse kodukabiloomi, vastavad järgmistele tingimustele.

1. a) Tapamajadel peavad olema piisavad ja hügieenilised laudad või ootetarandikud, kui kliima seda lubab, mida on lihtne puhastada ja desinfitseerida. Nimetatud rajatised peavad olema varustatud loomade jootmiseks ja vajaduse korral söötmiseks. Reovee äravool ei tohi kahjustada toiduohutust.

b) Neil peavad samuti olema eraldi lukustatavad rajatised või, kui kliima seda lubab, tarandikud haigetele või kahtlastele loomadele, eraldi äravooluga ning paigutatud selliselt, et vältida teiste loomade saastamist, välja arvatud kui pädev asutus leiab, et selliseid rajatisi pole vaja.

c) Lautade suurus peab tagama loomade heaolu austamise. Nende põrandaplaan peab hõlbustama tapaeelseid kontrollimisi, sealhulgas loomade või loomarühmade tuvastamist.

2. Liha saastamise vältimiseks peavad nad:

a) omama piisaval arvul ruume vastavalt teostatavate operatsioonide arvule;

b) omama eraldi ruumi magude ja soolte tühjendamiseks ja puhastamiseks, välja arvatud kui pädev asutus lubab nende toimingute ajalist lahutamist konkreetses tapamajas igal üksikjuhul eraldi;

c) tagama järgmiste toimingute eraldatuse ruumis või ajas:

i) uimastamine ja tapmine;

ii) sigade puhul kuumtöötlemine, karvatustamine, sleimimine ja kõrvetamine;

iii) siseelundite eemaldamine ja täiendav korrastamine;

iv) puhaste soolte ja sisikonna käsitsemine;

v) muu rupsi ettevalmistamine ja puhastamine, eriti nülitud peade käsitsemine, kui see ei leia aset tapaliinil;

vi) rupsi pakendamine

ja

vii) liha lähetamine;

d) omama seadmeid, mis hoiavad ära liha kokkupuute põrandate, seinte ja inventariga,

ja

e) omama tapaliine (kui käitatakse), mis on kavandatud pidevtapaprotsessiks ja vältimaks tapaliini erinevate osade ristsaastumist. Kui samades ruumides käitatakse enam kui üht tapaliini, peavad liinid olema piisavalt eraldatud ristsaastamise vältimiseks.

 3. Neis peavad olema võimalused tööriistade desinfitseerimiseks kuuma veega, mis on temperatuuril vähemalt 82 °C, või võrdväärse mõjuga alternatiivsüsteem.

4. Lahtist liha käsitseva personali kätepesuseadmete kraanid tuleb kavandada nii, et need aitavad vältida saastumise levimist.

5. Peavad eksisteerima lukustatavad hoidlad kinnipeetud liha jahutatud ladustamiseks ja eraldi lukustatavad hoidlad inimtoiduks kõlbmatuks tunnistatud liha ladustamiseks.

6. Olemas peab olema eraldi koht ja asjakohased võimalused elusloomade transpordivahendite puhastamiseks, pesuks ja desinfitseerimiseks. Tapamajades ei pea siiski olema neid kohti ja rajatisi, kui pädev asutus seda lubab ning läheduses on olemas ametlikud tunnustatud kohad ja rajatised.

7. Neil peavad olema lukustatavad rajatised haigete ja kahtlusaluste loomade tapmiseks. See pole hädavajalik, kui selline tapmine leiab aset teistes ettevõtetes, mida pädev asutus on selleks otstarbeks tunnustanud, või hariliku tapaperioodi lõpul.

8. Kui sõnnikut või seedetrakti sisu ladustatakse tapamajas, peab selleks olema eraldi ala või koht.

9. Neil peab olema piisava sisseseadega lukustav rajatis või vajaduse korral ruum veterinaarteenistuse ainukasutuseks.Järgnevates viidatud määruse peatükkides on sätestatud ka nõuded tapahügieenile ning hügieenile lõikamisel ja kondistamisel:

V PEATÜKK: TAPAHÜGIEEN

Toidukäitlejad, kes käitavad tapamaju, kus tapetakse kodukabjalisi, peavad tagama vastavuse järgmistele nõuetele.

1. Pärast tapamajja jõudmist ei tohi loomade tapmisega põhjuseta viivitada. Kui see on nõutav heaoluga seotud põhjustel, tuleb loomadele siiski enne tapmist puhkeperiood võimaldada.

2. a) Muul viisil kui tapamajas tapetuna surevate loomade, välja arvatud lõikudes b ja c osutatud loomade liha pole lubatud kasutada inimtoiduks.

b) Tapamaja territooriumile võib tuua üksnes tapmiseks ettenähtud elusloomi järgmiste eranditega:

i) loomad, kelle puhul kooskõlas VI peatükiga on toimunud hädatapmine väljaspool tapamaja;

ii) loomad, kes kooskõlas III jaoga tapetakse tootmiskohas;

ja

iii) looduslikud ulukid vastavalt IV jao II peatükile.

c) Tapamajas õnnetusjuhtumi järel tapetud loomade liha on lubatud kasutada inimtoiduks, kui kontrollimisel ei avastata muid tõsiseid kahjustusi peale õnnetusjuhtumist tingitute.

3. Tapmiseks saadetud loomad või vajadusel iga loomapartii tuleb tuvastada, et oleks võimalik jälgida nende päritolu.

4. Loomad peavad olema puhtad.

5. Tapamaja käitajad peavad järgima pädeva asutuse määratud veterinaari juhiseid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 854/2004, et tagada iga tapetava looma tapaeelne kontrollimine sobivatel tingimustel.

6. Taparuumi toodud loomad tuleb tappa asjatu viivituseta.

7. Uimastamine, veretustamine, nülgimine, siseelundite eemaldamine ja muu korrastamine tuleb läbi viia asjatu viivituseta ning liha saastumist vältivalt. Eelkõige:

a) hingetoru ja söögitoru peavad veretustamise ajal puutumatuks jääma, välja arvatud religioosset tava järgiva tapmise puhul;

b) toornahkade ja karvade eemaldamisel:

i) tuleb vältida naha väliskülje kontakti rümbaga

ja

ii) naha välisküljega kontaktis olevad käitlejad ja seadmed ei tohi puudutada liha;

c) tuleb võtta meetmeid, et vältida seedetrakti sisu pudenemist siseelundite eemaldamise ajal ja seejärel ning tagada siseelundite eemaldamine esimesel võimalusel pärast uimastamist;

ja

d) udara eemaldamise tulemusena ei tohi rümp saastuda piima või ternespiimaga.

8. Rümp ja teised inimtoiduks ettenähtud kereosad tuleb täielikult nülgida, välja arvatud sead ning lammaste ja kitsede ning vasikate pead ja jalad. Päid ja jalgu tuleb käsitseda liha saastumist vältivalt.

9. Kui sigu ei nülita, siis tuleb neilt viivitamata harjased eemaldada. Tuleb minimeerida liha saastumine karvatustamisveega. Selleks toiminguks on lubatud kasutada üksnes tunnustatud lisandeid. Sead tuleb seejärel põhjalikult loputada joogiveega.

10. Rümbad ei tohi olla nähtavalt väljaheitega saastunud. Igasugune silmaga nähtav saaste tuleb viivitamata eemaldada trimmimise või võrdväärse mõjuga alternatiivmeetmete abil.

11. Rümbad ja rups ei tohi sattuda kontakti põrandate, seinte ega tööalustega.

12. Tapamaja käitajad peavad järgima pädeva asutuse juhiseid, et tagada tapetavate loomade tapajärgne kontrollimine sobivatel tingimustel kooskõlas määrusega (EÜ) nr 854/2004.

13. Kuni tapajärgse kontrollimise lõpetamiseni peavad tapetud looma osad, millele sellist kontrollimist tehakse:

a) jääma tuvastatavaks rümba suhtes, mille juurde need kuuluvad;

ja

b) mitte sattuma kontakti ühegi teise rümba, rupsi või sisikonnaga, sealhulgas juba tapajärgselt kontrollitutega.

Kui sugutil ei ilmne mingeid patoloogilisi sümptomeid ega kahjustusi, võib selle siiski kõrvaldada viivitamata.

14. Mõlemad neerud tuleb oma rasvkattest vabastada. Veiste ja sigade ning kabjaliste puhul tuleb eemaldada ka neeru ümbritsev kest.

15. Kui mitme looma veri või muu rups kogutakse samasse mahutisse enne tapajärgse kontrolli lõppu, tuleb kogu mahuti sisu tunnistada inimtoiduks kõlbmatuks, kui ühe kõnealuse looma rümp on tunnistatud inimtoiduks kõlbmatuks.

16. Pärast tapajärgset kontrolli:

a) tuleb veiste ja kabjaliste mandlid hügieeniliselt eemaldada;

b) inimtoiduks kõlbmatud osad tuleb esimesel võimalusel eemaldada ettevõtte puhtalt poolelt;

c) kinnipeetud või inimtoiduks kõlbmatuks tunnistatud liha ja toiduks kõlbmatud kõrvalsaadused ei tohi sattuda kontakti toidukõlblikuks tunnistatud lihaga

ja

d) rümba külge jäävad siseelundid või siseelundite osad, välja arvatud neerud, tuleb esimesel võimalusel täielikult eemaldada, välja arvatud kui pädev asutus annab teistsuguse loa.


17. Pärast tapmise ja tapajärgse kontrolli lõpuleviimist tuleb liha ladustada kooskõlas VII peatükis sätestatud nõuetega.

18. Edasiseks käsitsemiseks suunamise puhul:

a) maod tuleb kuumtöödelda või puhastada;

b) sooled tuleb tühjendada ja puhastada

ja

c) pead ja jalad tuleb nülgida või kuumtöödelda ja karvatustada.

19. Kui ettevõtetele antakse luba teistsuguste loomaliikide tapmiseks või tehistingimustes peetavate ulukite ja looduslike ulukite rümpade käsitsemiseks, tuleb võtta meetmeid ristsaastumise vältimiseks, eraldades eri liikidega sooritatavad toimingud kas ajaliselt või ruumiliselt. Eraldi peavad olemas olema rajatised majandis tapetud tehistingimustes hoitavate ulukite ja looduslike ulukite nülgimata rümpade vastuvõtuks ja ladustamiseks.

20. Kui tapamajas puuduvad lukustatavad rajatised haigete või kahtlusaluste loomade tapmiseks, tuleb selliste loomade tapmiseks kasutavad rajatised puhastada, pesta ja desinfitseerida ametliku järelevalve all enne teiste loomade tapmise jätkamist.


IV PEATÜKK: HÜGIEEN LÕIKAMISEL JA KONDITUSTAMISEL

Toidukäitlejad peavad tagama kodukabjaliste liha lõikamise ja konditustamise kooskõlas järgmiste nõuetega.

1. Kodukabjaliste rümpasid võib tapamajades lõigata poolrümpadeks või veerandrümpadeks ja poolrümpasid kõige enam kolmeks hulgitükiks. Edasine lõikamine ja konditustamine peab toimuma lihalõikamisettevõttes.

2. Töö lihaga tuleb organiseerida saastamist vältival või minimeerival viisil. Selleks peavad toidukäitlejad tagama eelkõige järgmist:

a) lõikamiseks ettenähtud liha tuuakse tööruumidesse vastavalt vajadusele;

b) lõikamise, konditustamise, trimmimise, lõikamise, tükeldamise, pakkimise ja pakendamise ajal säilitatakse liha maksimaalselt temperatuuril 3 °C rupsi ja 7 °C muu liha puhul, ümbritseva õhu temperatuuril maksimaalselt 12 °C;

ja

c) kui antakse luba teistsuguste loomaliikide liha lõikamiseks tööruumides, siis võetakse meetmeid ristsaastumise vältimiseks, vajadusel eraldades eri liikidega sooritatavad toimingud kas ajaliselt või ruumiliselt.

3. Liha võib siiski konditustada ja lõigata enne kui ta jõuab punkti 2 alapunktis b osutatud temperatuurini kooskõlas VII peatüki punktiga 3.

4. Liha võib ka konditustada ja lõigata enne kui ta jõuab punkti 2 alapunktis b osutatud temperatuurini, kui lõikamisruum asub taparuumidega samal territooriumil. Sellisel juhul tuleb liha viia lõikamisruumi kas otse taparuumidest või pärast ooteperioodi jahutus- või külmruumis. Kohe pärast lõikamist ja vajadusel pakendamist tuleb liha jahutada punkti 2 alapunktis b osutatud temperatuurini.

ELL hinnangul on ülal eraldi välja toodud nõudeid rikutud igal juhul (nähtub ka allpool olevatelt piltidelt). Lisaks palub ELL kontrollida Karjamõisa OÜ tapamajas muude viidatud õigusaktide nõuetele vastavust. 


ELL peab vajalikuks seoses Karjamõisa OÜ tegevusega ning asjaoluga, et ka paljudes teistes tapamajades võib esineda mitmeid rikkumisi ja vajakajäämisi, teha ettepaneku muuta seadusandlust selliselt, et tapamajadel oleks nõue sealseid protsesse kaameratega salvestada ning paigaldada ka vastavad seadmed. ELL hinnangul hõlbustaks selline nõue oluliselt järelevalvet ning tulemuslikum oleks ka nõuetest kinnipidamine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar