20 oktoober 2017

"Kas Saaremaa taksikoerte näljutaja tappis ühe oma koertest?"

Taksidest oli järel vaid luu ja nahk!

Eestimaa Loomakaitse Liidu poole pöördus härra Erkki Vinn, kelle kahest taksikoerast oli pärast loovutust alles jäänud vaid luu ja nahk. Lugu sai alguse oma paar kuud tagasi augusti lõpus, kui pererahvas pidi korterisse kolimise tõttu oma kutsadest loobuma. 

Kuulutuse peale tormas kohale keegi Leho Piirisild, kes elab Kihelkonna valla Liivi külas. Esmamulje oli hea - Leho tundus igati normaalne mees ja suur loomasõber olevat. Koerad antigi talle ja ka järelkontrolli ajal paistis kõik korras olevat - taksid istusid uue peremehe süles ja tundusid elukest nautivat. Ainus, mis kahtlust tekitas, oli see, et Lehol oli veel palju teisigi koeri. 

"Milleks inimesele nii palju loomi? Milleks ühele mehele on vaja nelja koera?", vaevas Erkki ema korraks pead, aga lõi käega, sest loomad ei tundunud alatoitumuses või väärkoheldud olevat.

Hiljuti märgati aga Saaremaal ühte nälginud taksikoera Liivi külas teepervel istumas. Proua Eva võttis vaese hinge ühes ja toimetas arstile. Seejärel paisati asi ka sotsiaalmeediasse ning endine omanik tundis oma koera Jenny ära. Kohaselt mindi ka Rumma tallu, kus Leho elab, et ka Blake-nimelisele koerale pilk peale visata. Vaatepilt oli šokeeriv. 

"Leidsime eest nälginud ja kuuris kinni hoitava koera, kellest oli järel vaid luu ja nahk! Koer kaalus meie juures 20 kg ja leides kõigest 8 kg. Seal pimedas paistis veel suur koer, kes koheselt meie koera rünnata tahtis, kui ta välja toodi", kirjutas Erkki meile saadetud avalduses. "Peale neid sündmusi on minu ema üritanud seda isikut telefoni teel kätte saada kuid asjatult. Minu vend käis ka Veterinaarkeskuses seda asja rääkimas. "

Ei saanud Lehot telefoni otsa minagi, aga pole ehk vajagi, sest Jenny ja Blake'i tervislik seisund räägib enese eest - loomad olid pelgalt kahe kuuga kaotanud poole oma kehakaalust ehk enne kaalusid nad vastavalt 20 ja 12 kilogrammi! 

Olukorda käisid kontrollimas ka Loomakaitse Liidu Saaremaa vabatahtlikud, kes leidsid eest veel kolm näljast ja arga koera, kes lõpuks metsa põgenesid. Kätte neid igatahes ei saadud, aga loodetavasti on nad praeguseks kodus tagasi, kui seda üldse koduks saab nimetada. Aga visake pilk peale ka nende koerte toiduportsudele. Kas teie annaksite oma koerale taolist hallitanud sibula-kapsa-õunte plöga? Vaevalt küll!


Kuhu on üks koer kadunud ehk mida külarahvas räägib?

Mida siis rahvasuu härra Leho loomapidamistavade kohta pajatab? Olgu kohe mainitud, et ei midagi head. Lisaks koertele peab Leho ka paari kitse, kes kohalike sõnul on samasugused kondikubud nagu penidki. Lisaks sosistatakse, et Leho saatis teise ilma ka selle suurema koera õekese, sest viimane hulkus ringi ning tekitas omanikule parajat peavalu. Lõik mulle saadetud murekirjast:

"Ca 3-4 nädalat tagasi tuli ühel hommikul meie hoovi väiksem elava loomuga koerake, kes tuli tuttav ette tänu augustis FB-s nähtud fotole: keegi kirjutas Lümanda kogukonna lehel, et selline koer on liikvel Liiva-Viidu teel ega taha seal olnud seltskonna juurest kuidagi lahkuda.

Olen pikki aastaid tegelenud koertega, lisaks on mul palju koeraomanikest sõpru-tuttavaid. Seetõttu tean koerte hingeelu ja oskan hinnata nende heaolu küllaltki hästi. Meid külastanud koer tundus küll igati terve, kuid silma torkas, et ta oli väga näljane, samuti nn kaelarihma kulumisjälg kaelal - nagu oleks koer sageli kusagil ketis."

Selle kutsa kohta sai septembri alul kaebuse ka Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu, kes asjast nii piirkonna konstaablile kui vallasakstele teada andis. Juhul, kui see jutt koeratapust tõele vastab, siis tolku ametnikehärradest ja -provvadest sedapuhku taas polnud. 

Veel räägitakse, et ka Rakveres elades olnud Lehol loomadega probleeme ning ta olla ka seadusega varasemalt pahuksisse läinud. Takkaotsa olla ta ka ühest Kuressaare suuremast kaubanduskeskusest just-just kinga saanud või ise päevapealt kiirustades lahkunud. Millepärast? Aga vat seda ei osatud mulle öelda. Olgu igaks juhuks veelkord rõhutatud, et tegemist on momendil siiski vaid külajuttudega ja puhta kullana neid võtta ei saa.
Eestimaa Loomakaitse Liidu hinnangul piisab aga kriminaalmenetluse alustamiseks pelgalt ka taksikoerte Jenny ja Blake näljutamisest ning vastav avaldus on politseile saadetud. Kell 16.11 saabus ka e-kiri, milles seadusilmad kinnitasid, et hakkavad asja uurima.

Mind huvitab aga momendil kõige rohkem ikkagi see, et kuhu kadus too sõbralik koerake, kes Lümanda kandis ringi tuuseldas ja ilmarahvaga sõprust tegi? Loodetavasti küsib politsei ka tema saatuse kohta ning ei lepi pelgalt selgitusega, et peni laskis lihtsalt jalga.