Mina armastan oma koera niipalju, et ostsin talle uue kuudi. Ma armastan veel rohkem ja ostsin enda penile kahetoalise kuudi! „See pole midagi! Ma armastan enda kutsat niipalju, et ostsin talle kuudi asemel hoopis auto!“, umbes niimoodi võib vast mõelda see Tallinnas, Mustamäel elav perekond küll. Ja eriti tore on see, et taoline elutarkus (koera koht on autos) antakse kenasti edasi ka pisiperele. Turvatool on masinas igatahes täitsa olemas ning küllap siis selles elamises ka vähemalt üks allameetrimees elab, kes vanematelt eelseisvaks eluks eeskuju võtab.
Sütiste tee 35 ees autos elavast nukrast koerast anti teada juba nädala alguses. Olen sestsaadik sealt ka läbi sõitnud ja tõesti, pisike punakas koerake on seal olnud iga jummala päev ja ka öösiti. Nii et omanikel pole mõtet udutama hakatagi, et korraks jätsime. Majaelanike sõnul elavat koer autos juba viimased paar aastat ning vahet polevat kas taevas kiirgab päike või praksub paarikümne kraadine pakane. Nüüd vastu talve ei pidanud aga ühe mammi närvikava enam vastu ja nii ta asjast siis teada andiski. Eks liit tee nüüd Harjumaa veterinaarkeskusele avalduse ja ehk õnnestub siis selle vahva tegelase näguripäevad lõpetada. Ma muidugi ei imestaks kui keskuse asjapulk vastaks, et tal puudub voli autoomanikku tuvastada ja nii see asi siis jääkski.
Samas oleks tore kui mõni leheneeger teema üles võtaks ja koeraomanikke kuute korrastama utsitaks. Suured külmad tulekul ja praegu on just viimane aeg ka õuekoerte elamised kriitilisemalt üle vaadata. Eestis kehtiva korra kohaselt peab koerakuut asetsema maapinnast kõrgemal ja olema tuule- ning veekindel. Lisaks tasuks kuut sättida nii, et sügistormides murdunud oksad ja puud sellele otseselt peale ei langeks.
