31. detsember 2014

"Süüdi! Süüdi! Süüdi!"

„Ma elasin headuse, hoolivuse ja armastuse nimel,
mind hävitas ühes inimeses peituv kurjus ja vihkamine
meedia raius mu tükkideks ja viskas liha rahvale järada,
eks ikka häbistamiseks, põlastamiseks ja hoiatavaks eeskujuks
Häbi, ebaõiglus ja ülekohus murdsid mu südame
Kurjus võitis - ma muutusin ka ise halvemaks inimeseks!“

23. november 2014

"Aita keelustada zoofiilia!"

Tundub et Eestis zoofiilia väga levinud pole või ei jõua siis taolised juhtumid avalikkuse, ega ka õiguskaitseorganite vaatevälja. Jälgides vahetevahel aga ka vastavaid foorume, siis julgen väita et Maarjamaal zoofiile kindlasti on. Paraku see mis toimub mõne kodukese nelja seina vahel, jääbki enamasti saladuseks, sest loomad ju teadupärast ei räägi ega kaeble. Mulle isiklikult on teada neli-viis aastatetagust juhtumit. Ühes episoodis satuti siis peale lauda karjakule, kes oli suguühtes lehmaga. Kuigi minu arust on iga zoofiil tugeva vaimse hälbega, siis selle juhtumi puhul oli tegemist ka tõesti psüühiliselt haige inimesega, kes isegi vastavas asutuses arvel. Teine juhtum toimus samuti aastaid-aastaid tagasi ja siis reageeris politsei koeraomaniku väljakutsele, sest tema rotveiler oli teda rünnanud. Politsei saabudes oli koeraomanik millegipärast alasti, aga kas see juhtum oli seotud nüüd zoofiiliaga või mitte, jäigi selgusetuks. Niipalju veel tean, et selle koera lasi peremees igatahes hukata. Hilisemast perioodist meenub aga jällegi üks lugu Tartust kui kliinikusse toodi koer, kes endale selja taha kedagi ei lasknud ning kelle pärak oli meeletult turses ja looma psüühika oli nii rikutud, et minu mäletamist mööda ka tema lõpuks eutaneeriti. Ei ole saladuseks, et mõned loomad on lausa dresseeritud sellisteks, et taluvad seksuaalvahekorda inimesega, aga otseselt pole liidule vastavasisulisi kaebusi saabunud. Ka loomaarstidelt pole laekunud vigastatud suguelunditega loomade kohta ühtki ametlikku teadet.

11. november 2014

"Kuidas Eesti sai Vanavanematepäeva?"

Meie peres tähistati vaat et aegade algusest saati septembri teisel pühapäeval ikka vanavanematepäeva. Ema kinnitusel oli selline tähtpäev täitsa olemas ja ega ma kuuleka pojana seadnud seda ka kahtluse alla. Lisaks olid mul ülitoredad-mõistvad-toetavad vanavanemad ning ei lähe vast mööda päevagi kui kasvõi viivuks nende peale ei mõtleks.

Ja sel päeval sai ikka tited auto peale pakitud ja minu ema ehk nende vanaema juurde pannkooke vitsutama sõidetud. Edasi läksime mampsiga juba tema nooruspõlve radadele ja siis ta muudkui pajatas lugusid tollasest ajast ja juhtumitest. Tänu nendele jalutuskäikudele ja heietustele tean ma ka ehk üsna palju tollasest elust-olust, mis seal Läänemaa Leevre külas valitses.

1. november 2014

"Abielumehe punktitabel"

Eile läks naiskaga jutuks ja ta arvas, et ma peaksin uuel aastal üksjagu muutuma, sest ma absoluutselt ei kvalifitseeru normaalse mehena! Nujah! Äkki on ka teistele meestele see punktitabel veidi abiks! (kasvõi kodurahu huvides) Ma ei tea, kes selle kirja pani, aga tundub üsna elutruu!

29. oktoober 2014

"Armukese pidamise leping"

"Tänapäeval võib ainult armastust ilma lepinguta avaldada. Hea, kui sedagi", nii ütles mu juristist sõber ja naaber mõned aastad tagasi.

Eelmises postituses oli lepingupõhi, mis tundub tänapäeval igati vajalik ja asjakohane olevat.

Olukorrad mehe ja naise vahel võivad aga muutuda ning siis on vaja juba hoopis teistsugust lepingut. Olge lahked! Siin ta on ja kirjutage sekelduste väl
tmiseks parem kohe heaga alla.

"Abielumehe avaldus"

Elu on vägev ja kirev. Hommikul ärkasin pool neli ja läksin Miaga jalutama. Ealised iseärasused, ei midagi erilist. Ja kohtasin autoparklas üht vana sõpra.

"Heiks, oled sa hulluks läinud, et öösel koeraga jalutad?"

"Mida sa ise siin passid?"

"Ähh, ära päri, jäin naisele vahele. Nägi mu autot siin ja kisa tõusis taevani. Targem oli kodust jalga lasta!"

"Ja nii passidki siin või?"

26. september 2014

Heiki Valner: "Kuidas on võimalik, et e-Eestis märgitakse kiipidegaloomade omanike nimesid vaid vallaametniku kaustikusse?!"

Meeldib see või mitte, aga teinekord juhtub nii, et lemmikloomad kavaldavad meid üle ja panevad plehku. Nende üles leidmine on aga raskemast raskem, sest kiibitud loomad on kas kantud mõnda kohalikku registrisse või on jäetud raha kokkuhoiu eesmärgil üldse registrisse kandmata. Tühipaljast kiibist pole seega mingit kasu.

heiki-valner-68278279Enamus Eesti omavalitsustest nõuab koera-ja kassipidamiseeskirjades, et koerad peavad olema märgistatud ja vähemalt kohalikku registrisse kantud. Mingisse kladesse kritseldatud  „kohalikud registrid" on aga täiesti mõttetud, sest näiteks mõne mulgimaalase Hiiumaal ära kadunud koera sealt ei leia ja kohe kindlasti ei hakka vallaametnik ka 215 omavalitsust läbi helistama ning kontrollima millisest piirkonnast peni võiks pärit olla.

17. september 2014

"Kuidas pesta kassi?"

  • Algatuseks tõsta üles nii WC-poti kaas kui prilllaud ning vala potti 1/8 kassišampoonist.
  • Siis võta kass sülle ning rahusta ja silita teda õrnalt, samal ajal temaga WC poole kõndides.
  • Ühe sujuva liigutusega aseta kass WC-potti ning sule potikaas. (vajalikuks võib osutuda potikaane peal seismine ….)
  • See on ainult sekundite küsimus, mil kass potis pööraselt möllama hakkab, tekitades aukartustäratava koguse seebivahtu. Sina aga ära pane tähele potist kostvaid hääli – tegelikult naudib kass seda pesu väga!
  • Tõmba vahepeal 3 või 4 korda WC-potis vett. See tagab süvapesu ja täieliku loputuse.
  • Lase kellelgi avada oma korteriuks. Veendu, et WC ja välisukse vahelisele teele ei jää ühtegi segavat faktorit ega elavat hinge.
  • Suru end nii tihedalt WC-poti ja seina vahele,kui võimalik ja tõmba kiirelt potikaas üles.
  • Kass lendab reaktiivina potist välja ning kihutab ülehelikiirusel läbi terve korteri välisuksest õue, kus ta end närviliselt kuivatama hakkab.
Nii kass kui WC-pott säravad puhtusest!

Parimate soovidega,
Teie Koer