01 aprill 2018

"Eestisse taheti tuua salaja elevandipoega!"

Loomade salakaubandus näitab aina kasvavat trendi ja selles äris vahetavad aastas omanikku tuhanded loomad-linnud ja miljonid eurod. Kui enamasti tuuakse Eestise tõukoerte või tõukasside sarnaseid isendeid, siis aina rohkem on hakanud levima ka selliste eksootiliste loomade nagu lõvide, ahvide, piraajade ja papagoide salakaubavedu. 

Täna kell 00.14 tabasid piirivalvurid Ikla piiripunkti läbida soovivast sõiduautost maskeeritud elevandipoja. Loomake oli tugevas alakaalus ja janus ning oli lausa toore jõuga surutud kitsastesse oludesse. Julma loomaäri järjekordne ohver anti üle Eestimaa Loomakaitse Liidu hoole alla ja ta edasine taastumine toimub Raplamaal, Hiie külas asuvas looma- ja looduspargis.

Suur oli piirivalvurite imestus kui neile kontrollpunktis läbivaatusele suunatud Žiguli pagasnikust vasikas vastu vaatas. Vahejuhtum leidis aset veidikene pärast südaööd.

"Algselt arvasime, et tegu on vasikaga, aga midagi tundus nagu imelik ning seetõttu kutsusime appi asjatundjad loomakaitse liidust", ütles Ikla piiripunkti ülem kindral-major Ats Leevike. "Venemaa kodanik Zinaida Kabanova väitis, et tegemist on täiesti tavalise vasikaga ja esitas ka vastava loomapassi, milles olid kõik nõutavad templid sees. Loom oli tõesti väga vasika moodi, aga proua Kabanova väide lontja moodustise kohta, et tegemist on nabanööriga äratas tõsist kahtlust. Iga laps ju teab, et see peaks asuma looma tagaosas! Lisaks oli loom elevandi kohta ka liiga karvane ja hiljem selguski, et karvad olid ta nahale liimitud! Mida inimesed kõike raha nimel välja ei mõtle!"

Siseminister Andres Anvelt möönis, et piirivalvurite väljaõpet seoses loomadega annab ja peab oluliselt parandama.

"Praegu läbivad kõik politsei- ja piirivalveametnikud 150 tunnise õppekava, milles püütakse neile selgeks teha kassi ja koera erinevusi. Ka politseipatrullid pannakse niimoodi kokku, et üks politseinikest peab ilmeksimatult ära tundma koera, teine kassi. Kahjuks teiste loomade ja lindude väljaõpet ei luba pragune ressursinappus, aga oleme Euroopa Liidult selle tarbeks lisavahendeid juba küsinud."


Elevandipoeg leiab ajutise kodu Raplamaal asuva "Imeloomade seltsi" maadel asuvas looma- ja looduspargis. Ühingu eestvedaja Sibelle Lee sõnul mahub neile kolmas elevant kenasti elama.

"Meie 150 hektari suurusel territooriumil elavad praegu juba 4 lõvi, 2 pantrit ja üks nooruke Amuuri tiiger. Veel on kaelkirjakud ja isegi kängurud, kes kohanevad meie kliimaga väga hästi. Nad kasvatavad selga palju tihedama karvastiku ja näevad välja nagu Šoti mägiveised, aga vahe on ainult selles, et nad hüppavad kahel jalal ja on sarvedeta", kirjeldab proua Lee oma kasvandikke. "Ei tasu kuulata õelaid külajutte ning metskitsede ja põtrade populatsiooni vähenemine on meie süü! Ka kümnekonna jahimehe ja Alutaguselt loodusmatkale tulnud koolilaste kadumise taga ei ole kindlasti meie sõbralikud ja taltsad kiskjad!"

Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) Pärnumaa piirkonnajuht Leana Land möönab, et loomaäriga teenitavad maksuvabad miljonid eurod panevad sülitama loomade heaolule ning kasum tulebki eelkõige just selle arvelt. Lisaks seab taoline äritsemine ohtu ka Eesti metsades elavad põlisliigid. Eelmisel nädalal näiteks konfiskeeris ELL vihjele reageerides üle kolmekümne häbememokk-nokklooma. 

"Nad on tõesti imearmsad häbelikud karvased tegelased, aga inimesed peaksid mõistma, et häbememokk-nokkloom kohaneb meie kliimas häbematult hästi ja sigib sõna otseses mõttes välja meie põlisliigi lobamokk-nokklooma. On ju üldteada, et mink tõrjus väga edukalt välja Euroopa naaritsa ning ka jõevähke ohustavad momendil kõige rohkem mitte salapüüdjad vaid signaalvähid! Inimesed peaksid siiski mõtlema enne kui otsustavad eksootlise välimusega lemmiklooma soetada!

Piiril toimub ka vastupidine liikumine ja näiteks Ida-Hagudi hagijas ja Saaremaa punakõrv saarmas on kantud just tänu sellisele ärile ohustatud liikidena Punasesse raamatusse! Aafrikasse aga püütakse smugeldada elevantideks maskeeritud Eesti lehmalapsi. Taoline vihje tuli liidule kuu aega tagasi Gambiast. Meie hinnangul on see asi on väljunud täielikult kontrolli alt ja loomapäästjate sekkumist on vajanud isegi Eestisse illegaalselt toodud krokodill, kes elab täna Pärnu Minizoos."

Eestimaa Loomakaitse Liit ootab vastutustundlike inimeste ja loomasõprade vihjeid loomadega illegaalselt piiri ületavate kodanike kohta telefonil 53 230 230 või e-posti aadressil info@loomakaitse.eu