5. veebruar 2018

"Imearmas Coco otsib kodu!"

Cocoks ristitud ilus karvane tegelane sattus meie hoole alla juba mõnda ega tagasi. Head inimesed korjasid ta üles Varbola linnuse lähistelt ning tuuseldasid teeäärsed talud läbi. Koerakest keegi omaks ei tunnistanud. Seejärel võeti ühendust juba meiega. Kuna üks väga-täitsa-täitsa kindel noor abielupaar soovis talle kodu pakkuda, siis ei hakanud me suurelt kuulutama.

Tänaseks on selge, et Soome kolinud noored koera võtta enam ei saa. Jumal tänatud! Palju hullem oleks siis kui koer oleks juba seal olnud ja siis otsitakse varianti kuidas tast lahti saada. Selline jõlgutamine ei mõju kellegi vaimule ega meelele hästi. 

Emane koer on umbes ühe aastane või veidike rohkem. Nagu naiste puhul ikka, siis ka tema iseloomust juba sotti ei saa. Üdini sõbralik tegelane on võõraste suhtes ülimalt arg. Nii kui kätt kasvõi paituseks tõstad, siis tõmbab end kohe maaligi. Kindel märk, et keegi on kolakat andnud. Selliste liigikaaslastega, kellest jõud üle käib, kipub aga domineerima. Saa siis aru - arg ja uje ning samal ajal ka väge täis nagu möirapull! Tõsine mutt! Ise ta küll tüli norima ei tiku.

Lastega näikse läbi saavat küll. Kasside kohta andmed puuduvad. Coco on läbinud arstliku ülevaatuse ja saanud vajalikud vaktsiinid. Ka kiip on naha vahele torgatud ja registisse kantud on ta ka. Uus omanik peaks arvestama siis sellega, et harjumine võib natuke aega võtta. Lisaks tuleb laudakoera elukest nautinud kutsale õpetada korteris elamise reegleid ehk seda, et igale poole oma "jääke" lasta pole lihtsalt viisakas ja ilus.

Täpsem informatsioon: info@loomakaitse.eu ; 53 499 080

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar