08 september 2017

"Väike-Maarjas kondab karupoeg ringi! Kas ta otsib maha lastud emmet taga?"

See, et metsloomad küladesse-alevikesse-linnadesse satuvad pole enam mingi uudis ja inimesed on sellega harjunud. Lääne-Virumaal, Väike-Maarjas kondab ringi aga karupoeg! Vat seda ei juhtu juba küll iga päev! Uskumatu lugu, aga nii mulle saadetud kirjas vähemalt väideti. Tunnismaterjal piltide näol lisati juurde ka.

Mäletatavasti lasi vapper kütt sama kandi Võle metsas maha ühe karuemme, kellest jäid maha kaks poega. 


"Äkki on see mõmmibeebi üks poegadest, kes nüüd inimese ligi hoiab ja abi otsib? Või on ta hoopis oma emme otsinguil?", vaevab kohalik rahvas päid. 

"Ei ole! Selle emme jäi Rakkes rongi alla! Jahimehed rääkisid ja see jaurab siin juba maikuust saati! Kindlasti pole see lastud karu võsuke!", vaidlevad teised vastu.

Tont seda teab, aga selge on see, et mida kaugemale ta Väike -Maarjast hoiab, seda kauem ta ka elab! 


Mulle kirjutanud neiu pärib nüüd, et mida edasi teha? 


"Valner, tee midagi! Kes küll mõmmipoega aitaks?"

Ei oska ma karudega eriti midagi teha ja tegelikult pole ju veel endinegi jant Eesti riigi karudega lõppenud.  Mäletatavasti toona ehmatati karuema minema ja pojad anti Alaveski loomapargile üle. Siis hakkas aga seesamune Eesti riik loomaparki kottima, sest karuaedikud ei vastanud nõuetele. Kohtus me saime tappa, aga etteruttavalt võin öelda, et me võitsime mõmmidele juurde hinnalist aega. Praegu on asjad sealmaal, et paberimajandus peaks olema peaaegu korras ning kokkuleppe kohaselt peaks lausa kuus Alaveski mõmmikut veel selle aastanumbri sees võtma ette pikamaareisi.

Veel üks huvitav seik tuli meelde selle eelmise looga seoses ja nimelt toona ju väitsid "karutargad" avalikkusele, et emmed tulevad ikka poegade juurde tagasi. Lora puha! Nüüd jõudis minuni aga selline plära, et see konkreetne kütitud karu polnud sel aastal poeginudki. Lisaks tehtud väga-väga-väga põhjalikud maastikuuuringud ning kindlalt seal ühtki poega maha ei jäänud! Ausalt või on tegemist taaskordse hämaga, et karupoegade surema jätmine või hädatapmine kuidagi kinni mätsida?

Mida teha aga siis selle Väike-Maarja mõmmikuga? Tegelikult ma ei tea, sest täitsa ilma inimkokkupuuteta teda üles ei kasvata ja tegelikult inimsi ei pelga see ohmu juba täna. See tähendab aga seda, et ka tulevikus hakkab ta külades ringi kondama ja siis notitakse vaeseke juba turvakaalutlustel niiehknii maha. Lisaks pole täna olemas ka kohta kuhu karusid panna, sest Alaveski Rein ei võta vast pärast seda jama ja kohtulahinguid enam ühtki karupoega vastu. Kui aga võtakski, siis pole jälle loomaparke, kes neid enesele tahaks. Surnud ring ja jama-jama-jama, aga küllap see rõõmustab vähemalt selle kandi jahimehi, sest nüüd nad saavad ju juba inimeste kaitsele viidates taas pauku teha .....