30. august 2017

"Valner viis Hallikese annetuste eest pool suguvõsa reisile ...."

"Tere! Kas teil on tuttavaid kes toetasid koer "Hallikest"? Kuna asi haiseb halvasti, siis oleks Katrin Lustil vaja abi leida inimesi kes toetasid ja nõustuks anonüümselt tunnistama ja avaldama huvi, mis tehti kogutud rahaga. 

Katrin ütles, et ravitoit oli kõik tasuta ja kahtlane on see, et peale juhtunut viis Valner pool suguvõsa reisile jne.....

Keegi ei ole Valneri vastu vaid raha asjad peaks ELS-is olema ka selged...
Meie oleme ühed tunnistajatest. Katrin ei soovi, et Valner teada saaks, et ta seda asja uurib."

„Andke loomahülgajatest kindlasti teada!“

Ilmad on veel soojad ja õige sügis loodetavasti mägede taga, aga juba heliseb mu telefon ja antakse teada nii siin kui seal ripakile jäetud loomadest. Täna varahommikul helistati näiteks Muugalt:

"Naaber kolis suvilast ära ja jättis JÄLLE oma kassid maha! Kevadel oli üks, aga see sai suvel pojad. Tulge viige ära!"

"Ma vajaksin selle naabri nime ja aadressi, et politseisse avaldus teha."

"Ei-ei-ei! Seda ma küll ei ütle, sest ei taha temaga tülli minna!"

"Üleliigsed elusloomad-linnud prügikasti! Kas nii ongi Eestis kombeks?"

Alles see oli kui Loo aleviku haudejaamast leiti koos surnud liigikaaslastega ka elusaid tibusid. Ei midagi uut ja nii on need asjad väidetvalt juba nõuka-ajast saati käinud.

Lärm oli suur, pollarid alustasid liidu avalduse põhjal kriminaalmenetlust ja küllap kojamees Ahti või Toivo ka mingi karistuse saab. Suured bossid ei tea mõistagi midagi ja tõenäoliselt tulevikus tagatakse, et "kõrvalised inimesed" enam prügikastideni ei pääse. Lihtne - pole nägijaid, pole tegijaid ja kui laipu pole, siis pole ka kuritegu sooritatud.

Järjekordne elushing, sedapuhku küll koer tuli ilmavalgele aga Narvas, Tiimani tänaval elumajade vahel asuvast prügikastis. Vaesekese käpad olid kinni seotud ja nii ta seal oma kurba saatust vaikides ja kannatades ootas. Vähemalt nii sotsiaalmeedias väideti ja me reageerime koheselt ka taolistele juhtumitele.

28. august 2017

"Puuriit - liigi- ja elurikkuse põline kants"

Paljud ei taipa üht täiesti tavalist puuriita vaadates, et tegemist on tegelikult omalaadse ühiselamu või koduga, mis pakub peavarju uskumatult paljudele elukatele.


Tõtteöelda olin ka ise üllatunud kui halgude vahelt tulid poole tunni jooksul nähtavale nii üsna haruldane kärnkonn kui nö keldrikorrusel õiglase und põõnanud 8 põldhiirt . Sealsamas lähedal, ainult mõned korrused kõrgemal oli aga halgude vahele ennast mugavasti sisse säädnud nastik. Imelik kooseksisteerimine. Kas pole?

"Viisakas rebane"

"Hommikust Heiks! Kuda kube kärab?"

"Senini on see piirkond endiselt veel täivaba. Kuidas endal?"

"Mul on ka vedanud ja kärntõppe pole veel nakatunud. Aga ole terve. Ma lähen tuuseldan edasi ja kontrollin oma kuningriigi üle"

Umbes taoline vestlus on mul igal jummala hommikul ja õhtul ühe Saaremaa rebasega, kes siis viisakalt tervitamas või hääd ööd soovimas käib. Senini on ainult üks õhtu vahele jäänud, aga küllap oli tal siis muid asjaajamisi.

23. august 2017

"Üks koer on juba tapetud! Nüüd võeti kutsikas ja ka teda pekstakse iga päev!"

"Üks koer peksti surnuks! Nüüd võeti kutsikas ja ka teda pekstakse iga päev!", kurtis üks Narvas elav memmeke eile vene raadios. "Naabermajas elavas joodikud naised, kes on väga julmad ja peksavad oma koeri. 

Saatejuht ainult ohhetas: "Ne možet bõt! Ne možet bõt!"

Memmeke sai sellest vaid indu juurde: "Ma olen pöördunud kõikjale - politseisse, loomakaitsesse, aga vaeste koerte saatus neid ei huvita. Kes küll aitaks sellele loomapiinamisele piiri panna? See kõne on viimane appikarje! Ma ei oska enam kuhugi pöörduda!"

22. august 2017

Eve Kivi: "Muri on väga armas koer, aga mehi vihkab ta üle kõige!"

"Oled sa Heiki hulluks läinud?"


"Tere Eve! Kuidas sul läheb?"

"Kuidas sa teadsid, et mina helistan?"

"Mul on su number veel "Kanal 2" päevilt alles ju!"

"Mis jama sa ajad, et ma koera võtsin? Unes nägid või?"

"See pole mingi jama vaid Eve Kivi võttis tõesti endale koera!"

"Ma pole ju võtnud!"


"Jah panin küll. Tõesti olid küsimärgid."

"No vat, aga fakt on see, et Eesti Meedia majas töötav Eve Kivi päästis ära koera, kelle eakad omanikud surid."

"Ma töötan seal ju, aga ei võtnud koera! Mida sa plärad?"

21. august 2017

"Kuidas need kilod küll mulle tulevad?"

Väike-Kati (163cm/48kg) ja Suur-Heiki (190cm/110kg) söövad enamasti ikka väljas. Põhjus on täiesti proosaline, sest Väike-Kati omab nimelt tõendit, millel on selgelt kirjas:

"Köögis vaaritamine keelatud! Katse võib lõppeda ägeda toidumürgituse või tulekahjuga!"

Mina ise pole aga veel kööki lihtsalt üles leidnud. Muidu ma kokkaks küll! Ja pelgalt seetõttu me siis väljas söömegi.

Loo Haudejaamas visatakse minema ka elusad tibud!?

Varahommikul oma kirju sortides jäis silma päris õõvastav lugu. See amatöörvideo on väidetvalt filmitud siis Tallinna lähistel Loo alevikus asuvas haudejaamas. Kiri ise oli aga järgmine:

"Tere, mõtlesin, et kirjutan ka teile mis jubedaid vaatepilte Loo alevikus Haudejaama prügikastidest näha ning kuulda oli Kõndisin sõbraga koju ning kuuleme, et prügikastides karjuvad tibud jubedate häältega ....



Läksime ja avasime need ning vaatapilt oli väga kole. Prügikast oli munakoori täis kuid ka elus tibud olid sinna ära eksinud. Saime haudejaama töötajaga jutule ning öeldi, et seda juhtub tõesti ...


Teatasin ka loomakaitsesse, sest selliseid hääli tuleb nendest prügikastides korduvalt ja korduvalt ....."

Nonii Haudejaama rahvas! Miks te siis tibusid elusast peast ära loobite ja kilesse lämbuma jätate? Eestimaa Loomakaitse Liit palus politseil algatada kriminaalmenetlus, sest vabatahtlike saabudes oli prügiauto vaesed linnulapsed juba minema toimetanud .......

20. august 2017

Loomakaitsenali: "Tänage ikka härra Valnerit!"

Natuke loomakaitsenalja ka. Pole saladus, et minu kõige suuremad fännid on eakamad prouad ja algklasside lapsed. Nii, et algkoolides ja vanadekodudes olen ma igati popp poiss.

Ka see pole saladus, et ma vastan ka infotelefonile ja suhtlen seega oma paari-kolmekümne inimesega iga jummala päev. Olgu siinjuures mainitud, et see pole enam "valnertulebjapäästabkõikloomadära"-liin vaid ikka nõuandetelefon, mis juhendab kuidas te ise saaksite samuti kõige kiiremalt midagi mõne looma või linnu jaoks ära teha.

19. august 2017

Ligi kaheksa kuud metsas - Färroni lugu

"Tere! Kas teie kodust mõni asi või tegelane pole kadunud?"

"Ei-ei! Meil pole keegi kadunud!", vastab naishääl kogeledes.

"Ma vihjan teile, sellel asjal on neli jalga all."

"Ei! Meil pole keegi kadunud ja koer on täitsa kodus."

"Ma tutvustan teile ennast ka ja olen Heiki Valner Loomakaitse liidust. Mulle tundub, et teie koer on meie käes."

"See pole võimalik! Koer oli vähemalt kaks päeva tagasi küll kodus!"

See vastus tekitas minus segadust, sest kõnealusest koerast anti Eesti Loomakaitse Seltsile teada juba kolm nädalat tagasi. Seega ei saanud ta kuidagi paar päeva tagasi kodus olla! Isegi neil puhkudel kui loomaomanik on registrisse märgitud, siis ma reeglina alul ikka ääri-veeri uurin tausta, milliste inimestega tegu on ja kas nad ikka päriselt ka oma loomast hoolivad. Seega jätkasin samas vaimus.

12. august 2017

Ühe koera lugu - Claudia

Marge Arumäe koera Claudiat ja mädapaiseid Eesti õigussüsteemis mäletate? Küllap ikka, sest vähemalt ise üritasin küll anda parima, et need nimed eales loomasõpradel meelest ei läheks. Pisikene lootus oli ka seaduseloojaid veidi mõtlema ja ühiselureegleid muutma panna, aga lootuseks see jäigi. 

Selle ilmekaks näiteks on Pärnumaal jõuetult maas lamanud Vallatu Vincenti-nimelise hobuse päästeaktsioon, mis päädis küll omaniku Kärt-Katrin Korbi süüdimõistmisega kuid ometigi pidi suksu oma rahadega terveks ravinud Anne-Mai Müürsepp ta pärast seda loomapiinajalt ikkagi välja ostma. Vat see on tase ja õiglus! Eks ole?

"Elusast peast mädanev kiisu tõi omanikule kaela kriminaaluurimise"

Mõned päevad tagasi anti Loomakaitse Liidule teada Harkus, Aia tänaval virelevast kassist, kelle väljanägemine ajas lausa südame pahaks. Mädaneva liha lehk oli hingemattev! Veel samal ööl läks kiisule appi suure südamega Eerik Seppel. Paraku lasi kass jalga ja järgmisel hommikul naases mees Harkusse juba koos liidu Tallinna piirkonnajuhi Kristina Sadohhinaga.

Loom oli õnneks koju komberdanud ja perenaine Lidia Haustova loovutas väga haige kassi loomakaitse liidule. Hiirekuningas toimetati koheselt Loomade Kiirabi Kliinikusse, kus ta pandi narkoosi, sest oli näha, et ta piinles kohutavates valudes. Haavad vaadati üle ja diagnoos oli karm - vaene loom lausa mädanes elusast peast ja mitte ainult väliselt vaid ka juba siseorganid lagunesid nagu jaksasid.