Politsei-ja Piirivalveameti dokumendiregistris 2.1-319XXX-l all on 06.04.2017.a registreeritud Teie avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks seoses kassi väärkohtlemisega.
Teate sisu:
Avaldusest selguvad asjaolud, et 04.04.2017.a nägi XXX XXX kuidas temaga samas kortermajas (Jõgeva maakonnas, Pajusi vallas, Pisisaare külas, Kase tee X) elav meesterahvas, oma rõdul kassi korduvalt lõi.
Kirjeldusest selgub, et mees võttis kassil turjast kinni ning peksis käega vastu kassi rinda. Kass tegi valust väga kõva häält. Selgub, et teataja on ka varem kuulnud samast korterist kassi valukisa. XXX XXX on sekkunud kassi peksnud mehe tegevusse, millisele sai selgituse, et ,,vahest tulebki tappa anda".
Avaldaja leiab, et LoKS § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, jne seaduses nimetatud tegevused, mis ei ole tingitud looma ravimisest ega hädaolukorrast.
Eesti Loomakaitsjate Liidu (MIS KURADI ÜHING SEE VEEL ON? – autori märkus) hinnangul on kassi kirjeldatud viisil peksmine looma julm kohtlemine KarS § 264 mõttes, täpsemalt KarS § 264 lg 1 p 2 mõttes avalikus kohas. Avaldaja leiab, et kuna kassi peksti rõdul, on tegemist lubamatu teo toimepanemisega avalikus kohas, sest koht on nähtav ja juurdepääsetav kolmandatele isikutele.
Avaldaja palub politseil algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetlus kassi peksnud isiku vastutusele võtmiseks. Samuti palub ELL kohaldada loomakaitseseaduse §-i 64 ning võtta nimetatud isikult kass koostöös Veterinaar- ja Toiduameti ning kohaliku omavalitsusega ära ja toimetada varjupaika. Avaldaja palub, et kui kõnealuse meesterahva majapidamises on rohkem loomi, palub ELL ka nende loomade turvalisuse huvides kohaldada LoKS § 64 alust.
Avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alustata ning seda alljärgnevatel põhjendustel:
Vastavalt KrMS § 193 lg 1 alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.
Vastavalt KrMS § 194 lg 1 on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteotunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.
Avalduses esitatud asjaolude alusel teatame, et KarS §-s 264 sätestatud looma julm kohtlemine eeldab kuriteokoosseisu täitmiseks teo toimepanija poolt looma suhtes lubamatu teo toimepanemist avalikus kohas või julmal viisil. Lubamatud teod looma suhtes on defineeritud Loomakaitseseaduse §-s 4 ja selle lõikes 1.
KarS § 264 lg 1 p-s 2 nimetatud tegu kvalifitseeriva asjaolu, avaliku koha mõiste on konkreetselt Korrakaitseseaduse §-s 54, millise alusel on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.
Eeltoodu normi alusel ei ole korteri juurde kuuluv rõdu käsitletav avaliku kohana vaatamata asjaolule, et rõdul toimuv tegevus on nähtav kolmandatele isikutele.
KarS § 264 lg 1 p-s 3 nimetatud tegu kvalifitseeriv asjaolu, julmal viisil tähendab seaduse mõttes põhimõttelist ja erilist hoolimatust väljendavat tegevust looma tervise ja heaolu vastu, milline võib väljenduda järgmistes tegudes - looma piinamine, st loomale järjepidevas või suurt valu põhjustanud tegevustes, nt looma tapmine enda või teiste lõbustamiseks, milliseid objektiivseid asjaolusid esitatud kuriteoteatest ei avaldu.
Kuna eeltoodust nähtub, et avalduses kirjeldatud sündmuste osas puudub kriminaalmenetluse alus, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus jätta alustamata.
Lisaks on politsei viinud läbi sündmuse asjaolude täpsustamisel vestluse selgitatud isikuga ning isik on lubanud oma käitumist looma suhtes parandada.
Vastavalt KrMS § 199 lg 1 p-le 1 ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus.
KrMS § 199 lg 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale on kannatanul vastavalt KrMS § 207 lg l, lg 3 õigus esitada kaebus järelevalvet teostavale prokuratuurile (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Jõgeva osakonnale, Suur 1, Jõgeva linn, Eesti Vabariik 48306) alates kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise saamisest 10 päeva jooksul.
Vastavalt KrMS § 198 lg 2-le jätta isikutele, kelle kohta on kuriteokaebus esitatud teatamata, seda avaldusest lähtuvalt isikute suhete tõttu.
Mida siis teha kui nõme kassinärakas teritab küüsi teie uue diivani peal, laseb hunniku nurka või niisama närvidele käib?
„Loomulikult võtke turjast ja minge rõdule ning andke tõprale üks korralik keretäis!“
„Oi-oi-oi, seda vist ei tohi teha ja äkki miilits paneb vangi?“
„Tohib ikka kulla kassivihkajad! Ja vangi ei pane teid keegi. Otse vastupidi ja miilits ning prokuratuur lausa kaitsevad teid. Kohtunikud ka! Näiteks Loomakaitse Liidu idioodid kaebasid kunagi mehe peale, kes peksis oma noore kiisu kondid lausa puruks. Prokuratuur tuli aga appi ja päästis mehe ära, sest viimane tegutses ju otse loomulikult ENESEKAITSEKS!“
„Aga äkki nad kaebavad nüüd ka edasi politsei tegemata töö peale?
„Ära muretse kallis kassipeksja. Edasi saab kaevata ainult „KANNATANU“ ja kannatanu pole kindlasti see haiget saanud kräunuv neljajalgne mölakas! Kannatanud pole ka loomakaitsjad ega see kitumas käinud naabrieit! KANNATANU oled sina kallis kassipeksja, sest SINU ASJALE TEHTI HAIGET JA SINU ASI LÕHUTI ÄRA!
Ainult sina ise „kaasivihkaja ja -peksja“ saad enda peale edasi kaevata ning nõuda enda karistamist. Aga sa pole ju ometi nii loll, et seda teeksid? Muidugi ei ole ja nüüd mine tapa see kuradi kass ära, sest ta tekitas sulle vaesekesele niipalju peavalu ja tühja tüli!
Vanglasse minekut ära karda – Eesti politsei, prokurörid ja kohtunikud kaitsevad sind!“
Kuigi see tundub absoluutselt mõttetu siin riigis ja vastus on ette teada, siis Eestimaa Loomakaitse Liit esitas siiski prokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse algatamata jätmise peale:
"KAEBUS Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna ennetus-menetlustalituse menetlusteenistuse juhtivuurija Tarvo Aas teatisele kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale"
1. 6.04.2017 esitas Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks seoses kassi väärkohtlemisega Jõgevamaa Pajusi vald Pisisaare küla Kase tee 2-4 rõdul. ELL selgitas avalduses, et liidu poole pöördus XXX, kes teatas, et nägi 04.04.2017, kuidas temaga samas majas elav meesterahvas (aadress Jõgevamaa Pajusi vald Pisisaare küla Kase tee X-X) oma rõdul kassi korduvalt lõi (võttis turjast kinni ning peksis käega vastu kassi rinda). Kass tegi valust väga kõva häält ja ka varasemalt on kassi valukisa samast korterist kosta olnud. XXX sekkus ning palus meesterahval selgitada ning viimane vastas talle, et „vahest tuleb tappa anda“.
2. Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist,vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Karistusseadustiku § 264 võimaldab loomapidajat looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest vastutusele võtta ka kriminaalkorras, sealhulgas kui lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil ja/või avalikus kohas. ELL märkis avalduses, et liidu hinnangul on kassi eeltoodud viisil peksmine looma julm kohtlemine KarS § 264 mõttes.
Lisaks on tegu toime pandud KarS § 264 lg 1 p 2 mõttes avalikus kohas. Kuigi kassi peksti omaniku rõdul, on käesoleval juhul tegemist looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega avalikus kohas, arvestades et koht on nähtav ja juurdepääsetav ka kolmandatele isikutele. Riigikohtu praktikas käsitletakse avalik kohana kohta, millele on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud (vt RKKK lahend nr 3-1- 1-102- 03). Tulenevalt karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest ei ole välistatud, et selle koosseisutunnusele (looma suhtes lubamatu tegu avalikus kohas) vastab ka iseenesest mitteavalikus kohas aset leidnud lubamatu teo toimepanemine looma suhtes, kui sellega häiritakse juhuslike asjasse mittepuutuvate isikute rahu või kui teo järelmid ulatuvad avalikku kohta. ja kahjustavad seeläbi avalikku korda.
3. Vaidlustatud teatisega (Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade 17.04.2017 nr 3.2-1.4/9430-2) on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna ennetus-menetlustalituse menetlusteenistuse juhtivuurija Tarvo Aas toonud välja, et korteri juurde kuuluv rõdu ei ole käsitletav avaliku kohana ning seda vaatamata asjaolule, et rõdul toimuv tegevus on näha kolmandatele isikutele. Samuti leiab juhtivuurija, et avalduses kirjeldatud juhtumi puhul ei avaldu selliseid objektiivseid asjaolusid, mis viitaksid looma suhtes lubamatu teo toimepanemisele julmal viisil. Seetõttu puudub kriminaalmenetluse algatamiseks alus. Teatises on märgitud, et isikuga on vesteldud ja isik on lubanud oma käitumist parandada.
ELL kriminaalmenetluse algatamata jätmisega ei nõustu ning leiab, et antud juhul on olemas nii ajend kui alus menetluse algatamiseks ning puuduvad kriminaalmenetluse algatamist välistavad asjaolud.
Vastavalt loomakaitseseaduse § 4 lg-le 1 on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Nimetatud sättest tuleneb üheselt, et kõik loomale põhjustatavad kannatused, mis ei ole lubatud, on keelatud.
Kars § 264 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas ja/või julmal viisil karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega käsitlevad KarS § 264 lg 1 punktid 2 ja 3 kuriteona looma suhtes lubamatut tegu, mis on toime pandud avalikus kohas ja/või julmal viisil.
Vaidlust ei ole selles, et juhtum kirjeldatud viisil toimus. Sellel viitab asjaolu, et politsei on isikuga vestelnud ja ta on lubanud oma käitumist muuta. ELL osundas, et antud juhul on tegemist looma suhtes lubamatu teoga julmal viisil, kuna meesterahvas peksis kassi korduvalt. Seega juba ainuüksi kassi korduvas peksmises avaldub eriline hoolimatus looma tervise ja heaolu vastu, mis tähendab, et tegu on toimepandud julmal viisil. Seetõttu ei ole alust kriminaalmenetluse algatamata jätmiseks.
Seejuures osundas ELL, et kahtlemata on tegu pandud toime avalikus kohas, kuivõrd kolmandatel isikutele oli rõdul toimuv tegevus näha ja kuulda oli kassi hädakisa. ELL osundab, et ka Riigikohtu praktikas ei ole välistatud avaliku korra rikkumise toimepanemine ka mitteavalikus kohas, sellisel juhul tuleb aga samuti tuvastada, et sellega häiriti väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate (RKKK 3-1-1-7-07) juhuslike ja asjasse mittepuutuvate isikute rahu või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda (RKKK 3-1-1-102-03).
Nii on kohtupraktikas ka leitud, et avaliku korra rikkumist saab toime panna ka mujal kui avalikus kohas, isegi isiku kodus, kui seal alguse saanud tüli kasvab üle avaliku korra rikkumiseks kohalolevate majaelanike rahu häirimise teel (RKKK 3-1-1-89-96). antud juhul on selge, et kassi peksmine oli kuulda ja näha asjasse mittepuutuvatele isikutele. Seega toimus kassi peksmine vastupidiselt kriminaalmenetluse lõpetamise teatises märgitule avalikus kohas ning kahtlemata esineb alus kriminaalmenetluse algatamiseks.
KrMS § 194 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Antud juhul on kuriteole viitav teade olemas ELL esitatud avalduse näol, milles välja toodud asjaolud viitavad üheselt kuriteo toimepanemisele ning sellele, et tegemist võib olla kriminaalkorras karistatava teoga – loomale on tekitatud kannatusi eriti julmal moel (jäetud loom pika aja jooksul ravita, ja abitusse seisundisse, mille tagajärjel loom suri). KrMS § 6 kohaselt on kuriteo asjaolude ilmnemisel uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel.
KrMS § 199 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. ELL hinnangul antud juhul kriminaalmenetlust välistavad asjaolud puuduvad.
Riigikohus sedastas otsuses 3-1-1-60-09: „Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks.
Seetõttu leiab ELL, arvestades muuhulgas ELL avalduses viidatud asjaolusid ja sündmuse kirjeldust, et esinevad alus ja ajend kriminaalmenetluse algatamiseks ning nn legaliteedipõhimõttest lähtuvalt on uurimisasutus kohustatud kriminaalmenetlust läbi viima. Loomulikult on antud asjas vaja koguda täiendavaid tõendeid. ELL osundab, et asjaolusid saab välja selgitada KrMS § 62-63 tõendikogumi abil, mille saab koguda kriminaalmenetlust läbi viies.
4. ELL osundab, et Riigikohus on otsuses 3-1-1-19-10 p 8.2 selgitanud, et kuivõrd süüdistuskohustusmenetlus on pigem suunatud legaliteedipõhimõtte järgmise kohtulikule kontrollimisele ja mitte niivõrd kannatanu subjektiivsete õiguste kaitsele, on prokuratuur kohustatud kaebuse laekumisel alati hindama ja analüüsima konkreetse kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ning seda sõltumata faktist, kas prokuratuuri hinnangul on kaebuse esitanud isik käsitletav kannatanuna karistusõiguslikus mõttes.
ELL peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka Riigikohtu avaldatud seisukohale, mille kohaselt on prokuratuur kaebuse läbivaatamisel kohutatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta.
ELL lisab, et käesoleva juhtumi puhul tuleb kahtlemata arvestada, et tegu on toime pandud looma suhtes ning loom ei saa enda õigusi ühelgi moel kaitsta. Käsitledes kannatanuna aga üksnes loomaomanikku, kes on antud juhul aga ise looma väärkohtleja, jäävad looma õigused kaitseta. Seetõttu on ELL hinnangul oluline, et prokuratuur hindab käesoleva kaebuse alusel ka kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust, mitte üksnes ELL kaebeõigust.
Tuginedes eeltoodule palub Eestimaa Loomakaitse Liit prokuratuuril kohustada Politsei- ja Piirivalveametit algatama käesolevas asjas kriminaalmenetluse. Kuigi ELL on seisukohal, et antud juhul on alus kriminaalmenetluse algatamiseks, juhib liit tähelepanu, et looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest on ettenähtud ka väärteovastutus (LoKS § 662) , kuid politsei teatisest ei nähtu isegi see, et isiku suhtes oleks jätkatud väärteomenetlusega.
ELL hinnangul tuleb kass tema heaolu ja turvalisuse tagamiseks loomakaitseseaduse § 64 alusel omanikult ära võtta ja anda üle kohalikule omavalitsusele tema varjupaika toimetamiseks ning uue omaniku otsimiseks, arvestades, et omanik on kassi ka varem peksnud ning kassi jätmine omanikule ohustab kassi elu ja tervist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Tees
Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse liige
„Loomulikult võtke turjast ja minge rõdule ning andke tõprale üks korralik keretäis!“
„Oi-oi-oi, seda vist ei tohi teha ja äkki miilits paneb vangi?“
„Tohib ikka kulla kassivihkajad! Ja vangi ei pane teid keegi. Otse vastupidi ja miilits ning prokuratuur lausa kaitsevad teid. Kohtunikud ka! Näiteks Loomakaitse Liidu idioodid kaebasid kunagi mehe peale, kes peksis oma noore kiisu kondid lausa puruks. Prokuratuur tuli aga appi ja päästis mehe ära, sest viimane tegutses ju otse loomulikult ENESEKAITSEKS!“
„Aga äkki nad kaebavad nüüd ka edasi politsei tegemata töö peale?
„Ära muretse kallis kassipeksja. Edasi saab kaevata ainult „KANNATANU“ ja kannatanu pole kindlasti see haiget saanud kräunuv neljajalgne mölakas! Kannatanud pole ka loomakaitsjad ega see kitumas käinud naabrieit! KANNATANU oled sina kallis kassipeksja, sest SINU ASJALE TEHTI HAIGET JA SINU ASI LÕHUTI ÄRA!
Ainult sina ise „kaasivihkaja ja -peksja“ saad enda peale edasi kaevata ning nõuda enda karistamist. Aga sa pole ju ometi nii loll, et seda teeksid? Muidugi ei ole ja nüüd mine tapa see kuradi kass ära, sest ta tekitas sulle vaesekesele niipalju peavalu ja tühja tüli!
Vanglasse minekut ära karda – Eesti politsei, prokurörid ja kohtunikud kaitsevad sind!“
Kuigi see tundub absoluutselt mõttetu siin riigis ja vastus on ette teada, siis Eestimaa Loomakaitse Liit esitas siiski prokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse algatamata jätmise peale:
"KAEBUS Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna ennetus-menetlustalituse menetlusteenistuse juhtivuurija Tarvo Aas teatisele kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale"
1. 6.04.2017 esitas Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks seoses kassi väärkohtlemisega Jõgevamaa Pajusi vald Pisisaare küla Kase tee 2-4 rõdul. ELL selgitas avalduses, et liidu poole pöördus XXX, kes teatas, et nägi 04.04.2017, kuidas temaga samas majas elav meesterahvas (aadress Jõgevamaa Pajusi vald Pisisaare küla Kase tee X-X) oma rõdul kassi korduvalt lõi (võttis turjast kinni ning peksis käega vastu kassi rinda). Kass tegi valust väga kõva häält ja ka varasemalt on kassi valukisa samast korterist kosta olnud. XXX sekkus ning palus meesterahval selgitada ning viimane vastas talle, et „vahest tuleb tappa anda“.
2. Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist,vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Karistusseadustiku § 264 võimaldab loomapidajat looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest vastutusele võtta ka kriminaalkorras, sealhulgas kui lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil ja/või avalikus kohas. ELL märkis avalduses, et liidu hinnangul on kassi eeltoodud viisil peksmine looma julm kohtlemine KarS § 264 mõttes.
Lisaks on tegu toime pandud KarS § 264 lg 1 p 2 mõttes avalikus kohas. Kuigi kassi peksti omaniku rõdul, on käesoleval juhul tegemist looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega avalikus kohas, arvestades et koht on nähtav ja juurdepääsetav ka kolmandatele isikutele. Riigikohtu praktikas käsitletakse avalik kohana kohta, millele on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud (vt RKKK lahend nr 3-1- 1-102- 03). Tulenevalt karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest ei ole välistatud, et selle koosseisutunnusele (looma suhtes lubamatu tegu avalikus kohas) vastab ka iseenesest mitteavalikus kohas aset leidnud lubamatu teo toimepanemine looma suhtes, kui sellega häiritakse juhuslike asjasse mittepuutuvate isikute rahu või kui teo järelmid ulatuvad avalikku kohta. ja kahjustavad seeläbi avalikku korda.
3. Vaidlustatud teatisega (Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade 17.04.2017 nr 3.2-1.4/9430-2) on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna ennetus-menetlustalituse menetlusteenistuse juhtivuurija Tarvo Aas toonud välja, et korteri juurde kuuluv rõdu ei ole käsitletav avaliku kohana ning seda vaatamata asjaolule, et rõdul toimuv tegevus on näha kolmandatele isikutele. Samuti leiab juhtivuurija, et avalduses kirjeldatud juhtumi puhul ei avaldu selliseid objektiivseid asjaolusid, mis viitaksid looma suhtes lubamatu teo toimepanemisele julmal viisil. Seetõttu puudub kriminaalmenetluse algatamiseks alus. Teatises on märgitud, et isikuga on vesteldud ja isik on lubanud oma käitumist parandada.
ELL kriminaalmenetluse algatamata jätmisega ei nõustu ning leiab, et antud juhul on olemas nii ajend kui alus menetluse algatamiseks ning puuduvad kriminaalmenetluse algatamist välistavad asjaolud.
Vastavalt loomakaitseseaduse § 4 lg-le 1 on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Nimetatud sättest tuleneb üheselt, et kõik loomale põhjustatavad kannatused, mis ei ole lubatud, on keelatud.
Kars § 264 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas ja/või julmal viisil karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega käsitlevad KarS § 264 lg 1 punktid 2 ja 3 kuriteona looma suhtes lubamatut tegu, mis on toime pandud avalikus kohas ja/või julmal viisil.
Vaidlust ei ole selles, et juhtum kirjeldatud viisil toimus. Sellel viitab asjaolu, et politsei on isikuga vestelnud ja ta on lubanud oma käitumist muuta. ELL osundas, et antud juhul on tegemist looma suhtes lubamatu teoga julmal viisil, kuna meesterahvas peksis kassi korduvalt. Seega juba ainuüksi kassi korduvas peksmises avaldub eriline hoolimatus looma tervise ja heaolu vastu, mis tähendab, et tegu on toimepandud julmal viisil. Seetõttu ei ole alust kriminaalmenetluse algatamata jätmiseks.
Seejuures osundas ELL, et kahtlemata on tegu pandud toime avalikus kohas, kuivõrd kolmandatel isikutele oli rõdul toimuv tegevus näha ja kuulda oli kassi hädakisa. ELL osundab, et ka Riigikohtu praktikas ei ole välistatud avaliku korra rikkumise toimepanemine ka mitteavalikus kohas, sellisel juhul tuleb aga samuti tuvastada, et sellega häiriti väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate (RKKK 3-1-1-7-07) juhuslike ja asjasse mittepuutuvate isikute rahu või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda (RKKK 3-1-1-102-03).
Nii on kohtupraktikas ka leitud, et avaliku korra rikkumist saab toime panna ka mujal kui avalikus kohas, isegi isiku kodus, kui seal alguse saanud tüli kasvab üle avaliku korra rikkumiseks kohalolevate majaelanike rahu häirimise teel (RKKK 3-1-1-89-96). antud juhul on selge, et kassi peksmine oli kuulda ja näha asjasse mittepuutuvatele isikutele. Seega toimus kassi peksmine vastupidiselt kriminaalmenetluse lõpetamise teatises märgitule avalikus kohas ning kahtlemata esineb alus kriminaalmenetluse algatamiseks.
KrMS § 194 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Antud juhul on kuriteole viitav teade olemas ELL esitatud avalduse näol, milles välja toodud asjaolud viitavad üheselt kuriteo toimepanemisele ning sellele, et tegemist võib olla kriminaalkorras karistatava teoga – loomale on tekitatud kannatusi eriti julmal moel (jäetud loom pika aja jooksul ravita, ja abitusse seisundisse, mille tagajärjel loom suri). KrMS § 6 kohaselt on kuriteo asjaolude ilmnemisel uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel.
KrMS § 199 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. ELL hinnangul antud juhul kriminaalmenetlust välistavad asjaolud puuduvad.
Riigikohus sedastas otsuses 3-1-1-60-09: „Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks.
Seetõttu leiab ELL, arvestades muuhulgas ELL avalduses viidatud asjaolusid ja sündmuse kirjeldust, et esinevad alus ja ajend kriminaalmenetluse algatamiseks ning nn legaliteedipõhimõttest lähtuvalt on uurimisasutus kohustatud kriminaalmenetlust läbi viima. Loomulikult on antud asjas vaja koguda täiendavaid tõendeid. ELL osundab, et asjaolusid saab välja selgitada KrMS § 62-63 tõendikogumi abil, mille saab koguda kriminaalmenetlust läbi viies.
4. ELL osundab, et Riigikohus on otsuses 3-1-1-19-10 p 8.2 selgitanud, et kuivõrd süüdistuskohustusmenetlus on pigem suunatud legaliteedipõhimõtte järgmise kohtulikule kontrollimisele ja mitte niivõrd kannatanu subjektiivsete õiguste kaitsele, on prokuratuur kohustatud kaebuse laekumisel alati hindama ja analüüsima konkreetse kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ning seda sõltumata faktist, kas prokuratuuri hinnangul on kaebuse esitanud isik käsitletav kannatanuna karistusõiguslikus mõttes.
ELL peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka Riigikohtu avaldatud seisukohale, mille kohaselt on prokuratuur kaebuse läbivaatamisel kohutatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta.
ELL lisab, et käesoleva juhtumi puhul tuleb kahtlemata arvestada, et tegu on toime pandud looma suhtes ning loom ei saa enda õigusi ühelgi moel kaitsta. Käsitledes kannatanuna aga üksnes loomaomanikku, kes on antud juhul aga ise looma väärkohtleja, jäävad looma õigused kaitseta. Seetõttu on ELL hinnangul oluline, et prokuratuur hindab käesoleva kaebuse alusel ka kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust, mitte üksnes ELL kaebeõigust.
Tuginedes eeltoodule palub Eestimaa Loomakaitse Liit prokuratuuril kohustada Politsei- ja Piirivalveametit algatama käesolevas asjas kriminaalmenetluse. Kuigi ELL on seisukohal, et antud juhul on alus kriminaalmenetluse algatamiseks, juhib liit tähelepanu, et looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest on ettenähtud ka väärteovastutus (LoKS § 662) , kuid politsei teatisest ei nähtu isegi see, et isiku suhtes oleks jätkatud väärteomenetlusega.
ELL hinnangul tuleb kass tema heaolu ja turvalisuse tagamiseks loomakaitseseaduse § 64 alusel omanikult ära võtta ja anda üle kohalikule omavalitsusele tema varjupaika toimetamiseks ning uue omaniku otsimiseks, arvestades, et omanik on kassi ka varem peksnud ning kassi jätmine omanikule ohustab kassi elu ja tervist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Tees
Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse liige
Lisatud: avaldus koos lisadega ja politsei teatis
