29 aprill 2017

„Peremehe kaotanud Frodo ootab nukralt uut kodu!“

Täna on laupäev ja enamus meist naudib puhkepäeva oma õdusates kodudes. 

Nii ka Frodo nimeline 7 aastane koer, aga pole sugugi kindel kaua tal seal olla lastakse. Frodol nimelt suri hiljuti peremees ja nüüd ta siis ootabki kurvalt ja segaduses oma saatust.

Õnneks kutsa täitsa unarusse pole siiski jäetud ja päevas paar korda käib talle süüa panemas ning jalutamas peremehe õde. Toosama naisterahvas mulle helistaski:



„Mu vend on surnud ja nüüd on vaja koerale uus kodu leida!“

„Kas te teda kasvõi ajutiselt kuni uue kodu leidmiseni enda juurde võtta ei saa?“

„Ei saa, sest elan Pelgulinnas ja olen pikad päevad tööl.“


„Siis peaks tegelema selle õnnetu hingega omavalitsus ja saatma ta varjupaika. Ega see koerale muidugi hea ole – ta on niigi kurb ja sealt tuleb vaid lisastressi!“

„Omavalitsus tegelema ei hakka ja nad andsid Viljandi maanteel asuva varjupaiga numbri. Sealt aga küsiti Fredo vastu võtmise eest väga palju raha. Kas loomakaitse ei saa teda ära viia?“

„Ei saa, sest meil pole sellist ladu kuhu need sajad üleliigseks jäänud koerad ja kassid panna! Me võime antud juhul vaid kuulutada ja aidata uut kodu otsida! Leidke ise võimalus kuidas Frodot uue kodu leidmiseni hoida ja me teeme parima, et see leida. See ei pruugi muidugi kiirelt käia!“

Mõistagi ma võiksin ja saaksin Frodo momendil enda juurde võtta. Paraku kipuvad need asjad ikka nii minema, et lõpuks temast saabki minu koer. Aga ma ei taha praegu erinevatel põhjustel end ühegi loomaga siduda! Lisaks antakse mulle teada igal nädalal viiest kuni kümnest ripakil olevast koerast-kassist ja isegi parima tahtmise juures ma ei mahuta neid ära!

Kui minu vend suri, siis ta kaks koera ma võtsin küll enda juurde – oma pere ja omad loomad ning siin ei tekkinud küsimustki. Õudne jama läks lahti, sest ega minu koerad ju „sissetungijaid“ tahtnud omaks võtta. Ajapikku leidsin Raffile ultra-super-armastava pere oma tuttavate seast ja tõttöelda tagati talle tuhat korda parem elu kui mu vend oleks suutnud.

Bella aga jäigi mulle ning mingi aeg olin seega lausa kolme koera omanik. Emased kutsad ei saanud omavahel läbi, aga keeruline aeg sai üle elatud, sest valikut polnud – omasid lihtsalt ei jäeta maha ja see kehtib ka inimeste kohta.

Inimesed on aga erinevad ja keegi ei saa ka õe peale näpuga näidata, sest kui ei taha ja ei saa, siis nii ongi. Võibolla nad polnud vennaga lähedasedki ja nad ei suhelnud! Võibolla ta nägi Frodot alles esimest korda? Võibolla talle ei meeldigi koerad ja ta kardab neid! Võimalusi on kümneid!

Täna mulle näib, et kõige suuremat muret Frodo käekäigu pärast tunneb Rae vallaametnik Kati Randrüüt. Heasüdamlik naine on kirjutanud oma Facebooki lehele loo ja otsib kodu:

„Aitame Frodo uude koju!

Seoses Frodo peremehe surmaga, otsime vahvale koerapoisile sõbralikku ja armastavat kodu! Frodo on hea iseloomuga 7-aastane hundikoer. Ta on tark ja koduhoidev.

Hetkel on sunnitud Frodo viibima üksinda korteris, kus teda käiakse kaks korda päevas söötmas ja temaga jalutamas. Ta ei ole kuri ja on kasvanud lapsi ümbritsevas keskkonnas.

Frodo on tubli ja hea tervisega ning väärib kindlasti uut võimalust uue pere näol! Hetkel asub Frodo Jüris, Rae vallas. Huvi korral kirjutage mulle sõnumitesse." 


Koeraomaniku õde ütles mulle, et Frodo ei söö praegu ja tema 34 kilone kaal kahaneb lausa päevadega. See on loomulik, sest ka loomad leinavad. Teadmamehed vaidlevad muidugist vastu ja väidavad, et emotsioone on võimeline tundma vaid selle planeedi kõrgem intellekt - inimene!

Ahh, minge metsa oma diplomitega ja loomulikult tunnevad loomad kõiki samu tundeid – rõõmu, kurbust, hirmu, valu jne nagu meiegi. Olen oma elu jooksul näinud nutvat hobust. Vanaisa rääkis, et tapale viidav lehm tegi samasugust häält nagu nuttev laps. Peremehe kaotuse või hülgamisega seoses sassiläinud ja imelikult käituma hakkavaid koeri-kasse olete vast isegi näinud - ühed muutuvad tigedateks, teised argadeks, mõned hakkavad hädasid tuppa tegema .........

Ja ka Frodo leinab praegu ja igatseb oma peremeest taga. Loomulikult ei tea ta matustest ega sellest, et peab oma Jüris asuvast kodust lahkuma, ööd ega mütsi. Mõistagi ei aima ta ka seda, et võhivõõrad inimesed tema pärast muretsevad ning talle vaid head soovivad. Vaene koer loodab tänini, et ta kallis peremees saabub ja nii ta seal põrandal lamab ja ootusrikkalt ukse poole vaatab .....

Paraku peremees ei tule enam kunagi ja see kas vaene koer saadetakse talle järele või saab ta veel siin maamunal omi koeraasju ajada, sõltub paljudest asjaoludest. Loodetavasti on kuskil Eestimaa nurgas olemas siiski üks pere, kellele Frodo meeldib ja nad on valmis vahvale koerale nii hoolitsust, armastust kui ka ulualust pakkuma. Ma nii soovin ja loodan, et see lugu saaks hea lõpu! 
Lisainformatsioon Facebookis või:

Kati Randrüüt - 605 6745 , 55 515 777kati.randryyt@rae.ee


Rae valla keskkonna järelevalvespetsialist

Loomulikult võite kodupakkumissoovist teada anda ka Eestimaa Loomakaitse Liidule: info@loomakaitse.eu

Mina tänan!