17 veebruar 2017

„Kuul pähe! Harku valla lastekaitse töötaja annab hinnanguid eksootiliste loomade tervisliku seisundi kohta!“

Just selline kurioosne lugu juhtus ja ilmselt sobiks see paremini saatesse „Võimalik vaid Venemaal!“ Paraku tegu pole siiski „ruslandiaga“ vaid meie oma kodu-Eestiga. Allolev jutt puudutab siis Eestimaa Loomakaitse Liidu ammust murelast pr. Annat, kellest pea aasta tagasi kirjutasin ka üsna mitu lugu . Neid saate lugeda siit, siit ja siit.

Eluke on edasi läinud ja tee või tina kuid midagi paremaks ei lähe. Antud juhul palusime uurida planeedi suurima kassitõu „maine coon“ esindaja surma, kes kaalus omanikule märkamatult kulgenud tervisehädaga kliinikusse saabudes vaid 2,5 kg!!! Olgu siinjuures mainitud, et emaslooma normaalne kaal on kuni 11 kg


Huumor kuubis! Lastekaitse töötaja hindab loomade olukorda paremaks kui enne? Mida teab „lastekaitse“ eksootilistest loomadest ja miks politsei selle ajuvaba hinnanguga üldse arvestab? Millega tegeletakse, äkki hakkavad lastekaitse spetsalistid tulevikus ka kriminaalmenetlusi läbi viima ja vaene riik hoiaks kõvasti pappi kokku?!

Omanik märkab kassi seisundi halvenemist kui kass on juba nälga surnud ja see ei ole sugugi, millegi valesti tegemine! Teiste loomade kohta pole keegi üldse midagi arvanud. Kas neid VTAle näidati? Kas VTA ametnik tunneks ära nälga sureva või veetustunud boa? Kulla ametnikud andke mu keelepruuk andeks, aga kas te per…e ei tahaks kerida? 

Aga lugege ja veenduge ise. Soovitan seda politsei teatist lugeda kui humoorikat ilukirjandust:

„Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises

26.01.2017 saadeti Põhja prefektuuri avaldus Eestimaa Loomakaitse Liidu poolt. Avalduses märgiti, et Harjumaal Harku vallas, Harkujärve külas elav Anna XXX peab erinevaid loomi, kelle elamistingimused ei pruugi olla nõuetekohased.

Kriminaalasi paluti alustada ühe kassi julma kohtlemise osas, mis väljendus looma mitte ravimises ja hiljem ravi eest tasumisest keeldumises. Antud sündmus registreeriti politsei ühtses infosüsteemis juhtumina nr 2317,17xxxxxxxxx.

Seoses eeltooduga tehti päringud MTÜ Loomade Hoiupaiga kliinikusse ja Vilde tee loomakliinikusse, kus kassi raviti. Loomade Hoiupaiga kliinikus teostati kassile ultraheli uuring, kliinilise ja biokeemilise vere uuring.


Vilde tee loomakliinikust saadetud haigusloost selgus, et kass oli 23.01.2017 neile saabudes alakaalus, apaatne, kurnatud ja veetustunud. Diagnoostilise laparatoomia käigus selgus, et kassil oli tekkinud peensoole keerd, mille tagajärjel oli häirunud soolestiku innervatsioon. Kauakestva protsessi tulemuseks oli soolestiku seinte ja valendiku kokku kasvamine ja atrofeerumine, mistõttu polnud toidumassil ega soolegaasil võimalik liikuda mööda seedetrakti. Selle tagajärjel keeldus kass pikka aega söömisest, nälgis ja kõhnus. Samuti oli kassil tekkinud emakapõletik seoses loote surmaga. 24 t pärast operatsiooni teostamist otsustati kass eutaneerida, sest soolestiku ja mao peristaltika ei taastunud. Antud loom jõudis kliinikusse väga raskes seisundis, mis võib öelda, et tal kindlasti olid tugevad valud. Aga iga loom reageerib valule erinevalt ja alati ei näita nad seda aktiivselt välja, kuid omanik peaks aru saama, kassi muutunud olekust.

Veterinaar- ja Toiduameti töötaja sõnul kontrolliti 03.02.2017 Anna XXX elukohta. Esines mõningaid puudujääke, kuid üldine olukord ei olnud halb. Loomade julma kohtlemist töötaja ei näinud. Anna XXX esitati ka peale kontrollkäiku täpsustavaid küsimusi, millele käesolevaks hetkeks Anna XXX ei ole vastanud.

Anna XXX elukohta külastas ka Harku valla lastekaitse töötaja, kelle sõnul on loomade olukord võrreldes aasta taguse ajaga tunduvalt paranenud ja loomade julma kohtlemist ta ei näinud.

Anna XXX seletuse kohaselt märkas ta kassi tervise halvenemist 23.01.2017. Seoses sellega, et tal ei olnud raha kassi ravimiseks, pöördus ta oma tuttava Jelena poole, kes lubas aidata. 24.01.2017 (tõenäoliselt on eksitud kuupäevadega) viis ta kassi kliinikusse, kus öeldi, et kassil oli nurisünnitus ja kaal 2500g. Ta jättis kassi kliinikusse ja läks koju. Järgmisel päeval läks ta uuesti kliinikusse, kuhu tuli ka tema tuttav Jelena, kes ütles, et uurib ise ravikulude tasumisekohta ning Anna XXX läks koju. Järgmisel päeval helistati talle teisest kliinikust ja öeldi, et kassi ravimise eest tuleb tasuda 500€.

Tulenevalt eeltoodud arvamusest, et iga loom reageerib valule erinevalt, tuleb asuda seisukohale, et Anna XXX ei pruukinud aru saada kassi tervise halvast olukorrast pikema aja jooksul. Seega puuduvad faktilised andmed, et Anna XXX pani toime kassi kohtlemise julmal viisil. Samuti pole tuvastatud teiste Anna XXX loomade halba olukorda.

Antud materjalide põhjal puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 264 lg 1 p 3 alusel seoses sellega, et ei ole tuvastatud, et kassi suhtes oleks toime pandud lubamatu tegu julmal viisil.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §199 lg 1 p 1 sätetele ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus.

KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi äärmiselt intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt, vaid peab olema põhjendatud väga ulatusliku ja tõsise ühiskondlike normide rikkumisega, mis väärivad vastavalt karistusõiguslikku sekkumist. Karistusõiguse keskseks põhimõtteks on nn nullum crimeni põhimõte, mille kohaselt saab isikut või isikuid kriminaalkorras karistada vaid juhul, kui isiku või isikute tegevus vastab karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisule ning lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine, kui on ilmne, et kuriteokaebuses osundatud tegevus ei ole küllaldase konkreetsusega subsumeeritav karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisu alla.

Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes olemasolevatele materjalidele on 16.02.2017 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjal nr 172XXXXXX.

Vastavalt KrMS §198 on uurimisasutus kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kriminaalmenetluse alustamata jätmisest kuriteoteate esitajale ja kriminaalasja alustamata jätmisest ka isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt tagatakse kuriteost teavitamise fakti konfidentsiaalsus või kui teatamata jätmine on vajalik kuriteo ärahoidmiseks.

Vastavalt KrMS §207 lg.1 ja lg.3 sätetele võib kannatanu esitada kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale Põhja Ringkonnaprokuratuurile.“