„Koer jäi auto alla! Appi, Pätu jäi auto alla! Suust tuleb verd!“, selliseid hüüatusi sai eelmisel pühapäeval kuulda ühel vaiksel Viljandi tänaval. Juht tuli tähtsa näoga masinast välja ja viskas ükskõikse pilgu maas niutsuvale penile. Seejärel vaatas stange üle, silitas seda hellalt ja sõitis rahumeeli minema. „Kuradi penid jooksevad siin vabalt ringi! Ma pidin pidurdama ja oma kallist ajast tervelt paar minutit raiskama!“, võis ta vast mõelda.Pätu perenaine oli oma igapäevases konditsioonis ehk maakeeli tähendab see seda, et proua oli täis nagu tinavile ega jaganud maast ega ilmast ööd ega mütsi. Pätu vigastused ei läinud talle korda ja tõenäoliselt pole ta veel arugi saanud, et koera paar nädalat kodus pole. Pätule hakkas abi otsima loomasõbrast naaber Kadi, kes tegi feissaris ka üleskutse. Seda kurba lugu on jagatud juba 300 korda, aga annetusi Varjupaikade MTÜ arvele pole eriti tulnud. Sestap aitan natuke kaasa.
Käisin eile minagi seal varjukas Pätuga sõprust sobitamas. Tore koer on tõesti vaevas. Arstid tuvastasid, et käpaluu on terve ja ka vereringe funkab, aga tee või tina - vat ei võta jalga alla ja kogu lugu! Ilmselt said närvid nii karmilt pihta, aga pean nõu täna ka ühe ülihea ortopeediga. Kui miskit muud ei aita, siis tuleb paraku see käpake amputeerida. Eks ta jama ole, aga koerad-kassid kohanevad kolmel käpal liikumisega imehästi ja saavad suurepäraselt hakkama.Pätu operatsioon läheb maksma kuskil 400-500 eurot ja sellele lisanduvad igasugu muud kulud. Nii et heade inimeste abi kulub praegu vägagi ära – korjame kokku nii palju kui suudame ja kui jääb veidi puudu, siis selle maksab loomakaitse liit. Täitsa kõigega me hakkama ei saa, sest oleme täna tänu Alliklepa kiisudele omadega totaalses miinuses, aga nagu öeldakse: „Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!
Annetusi oodatakse Varjupaikade MTÜ SEB-panga arveldusarvele: EE561010220068203017 Selgitusse palun märkida: „Viljandi Pätu ravikulud“Headus pole kuhugi kadunud ja loodetavasti saame selle pisku kamba peale ikka kokku. Ilmselt tähtsamgi on aga vast hoopis see, et see noor, tore ja sõbralik koer endale uue ja hooliva pere leiaks. Raskeid üleelamisi on tal tänu „parmustunud“ peremeestele juba küll ja küll!
Pätu tänab. Viljandi loomade varjupaigarahvas tänab. Ka mina tänan.
