Viimati käisin selleteemalisel nõupidamisel tollases põllumajandusministeeriumis oma paar aastat tagasi ja siis sai kohe selgeks, et „arutelu“ lõpptulemus on taas ette teada. Ma vana loll veel kiirustasin Helsingist varajase laevaga, et ikka kohale jõuda. Lahe spektaakel oli - nahakasvatajad kaitsesid omi seisukohti, loomakaitsjad eri organisatsioonidest plõksisid vastu ja siis „suur põllumajanduse isa“, loomi eelkõige toiduna käsitlev, endine lihaveiste kasvataja, minister Ivari Padar, üritas leida kompromissi ja lubas põhjalikku uuringut.
Puhas ajaraisk ja sestap otsustasin, et liit selle teemaga rohkem otseselt ei tegele. "Loomuse" inimesed võitlevad nagunii ägedalt ja loomakaitse liit on nendega samal nõul. Tegelikult sai sellest teemast rääkima hakatud juba 2007-2008 aastal loomakaitse seltsis olles. Mäletan, et siis tegi üks tudeng isegi väga-väga põhjaliku lõputöö (mille ma üritan üles leida ja teilegi lugeda anda) karusloomakasvatuse teemal, mille tulemus oli ühene - asi on jama ja nii looma- kui keskonnakahjulik! Kas te arvate, et ta põhajalikkus ja usinus said tasutud? Oh ei sõbrad, otse vastupidi – ta sai peatäie sõimata, sest nii aus ja põhjalik käsitlus suretaks karusloomakasvatuse välja. Kõik oli vaja ringi teha. Säh sulle ülikooli ja tõde ja kõrgemat haridust! Muide, neid uuringuid on tehtud veelgi ja ka seal jõutakse samale järeldusele. Kes tahab ja inglise keelt jagab, saab tulemusi lugeda siit. Maaelukomisjoni ja Maaülikooli tüübid neid mõistagi lugenud pole, aga ega seda tohi neile ka pahaks panna, sest nad lihtsalt ei valda väljamaa keeli.Nüüd aga jõudis Loomuse organisatsioon nii kaugele, et asja hakkas jälle arutama Riigikogu maaelukomisjon. Muide, tänaseks on minister Padar hüpanud naksti ühelt toolilt teisele ja juhatab vägesid just selles samuses komisjonis. Mõistagi telliti "erapooletu mõjuanalüüs" Maaülikoolilt. Teadmiseks aga, et just seal koolis õpetatakse ka karusloomade kasvandamist! Lisaks kuulub uuringu läbiviijate hulka ka Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse liige Liia Taaler. Minge pekki, on ikka uuring küll...ma ei oska muud selle kohta öelda. Samas mõistagi kiiduväärt, et oma ala spetsialiste ikka kaasatakse, sest nemad tunnevad ju seda valdkonda läbi ja lõhki. Eks ole?
Muide, ma arvan, et liitlasväed astusid täiega ämbrisse, et ei kaasanud pärast teise ilmasõja lõppu natsikuritegude uurimiseks loodud komisjoni Hitlerit, Himmlerit, Goebbelsit ja teisi toredaid inimesi, kui vaieldamatuid „oma ala spetsialiste“. Uskuge mind - tulemused oleks hoopis teised olnud ja võllas oleks rippunud ka hoopis teised vennikesed!
Eestimaa Loomakaitse Liit on valinud oma tee ja sestap kotime loomade koonduslaagrite loojaid teistmoodi – me läheme kohtusse, hoolimata sellest, et ka sealne tulemus on etteaimatav. Mäletatavasti hakkasime Nuckö farmiga just juriidilises plaanis maid jagama, aga mööda kotte me saime, sest ka Eesti kohus oli seda meelt, et keskkonnamõjusid ei pea üleüldse hindama. Piisab sellest kui asi vastab Looduskaitseseadusele. Vat kus lops ja võtke siis teadmiseks ärimehed, kes te tahate näiteks kasvõi tuumajaama kuskile looduskaitsealale või Raekoja platsile püsti panna – andke aga takka, meil käivad asjad lihtsalt ja mingeid erilisi uuringuid teilt ei nõuta!
Kõikjal maailmas arutletakse karusloomakasvanduste teemal ja neid keelustatakse. Meie põllumajanduse ning loomakasvatuse juba peaaegu ära hävitanud tegelased hakkavad nüüd ühtäkki aga muretsema maainimese sissetuleku pärast – oma 100 või vähemgi tüüpi jäävat ju tööta ja seda ei saavat lubada. Olgu siinkohal üles täheldatud, et sigade aafrika katkuga pandi ikka räige laks tuhandetele talupidajatele, ka siis laiutasid riigiisad taas käsi – teie omad riskid, riik ei saa siin küll kuidagi aidata!
Mis siis tulevikus muutub? Sõbrad, mitte kui midagi ei muutu ja see ongi kõige hullem! Maaeluministeeriumi alluvuses olev Veterinaar- ja Toiduamet teeb mõned „viisakus-kontroll-visiidid“ karusloomakasvandustesse ja ei leia ühtki puudujääki, nii nagu tavaliselt. Kasvatajad ristivad kõik empaatiavõimelised inimesed äärmuslasteks ja taunivad nende mõtteviisi. Poliitikud "võitlevad" pisarsilmi maainimeste eest, ehk toetavad uute kasvanduste rajamist ja töökohtade loomist. Ja lõpuks läheb ka peavoolumeedia kaasa, tembeldades kõik loomakaitsjad kretiinideks. Kohus pistab võibolla mõned salaja filmimas käinud või karsnahapoe ees lällavad aktivistid kinni ka. Umbes nii see minema hakkab.Eesti on välismaailmale igatahes signaali saatnud ja karusloomakasvatajad võivad rahumeeli oma koonduslaagrid siia ümber kolida. Keskkonnaamet on poolt, maaeluministeerium, riigikogu ja kohtusüsteem ka. Sellega peate muidugi arvestama, et eestimaa loomakaitse liit annab teie äri kohtusse ja lükkame kasumisaamist kuskil 4-6 aasta võrra edasi. Aga ärge sapsige nahaärikad - lõppkokkuvõttes olete ju ikkagi võidus, kuna piinatud loomadega äritsemine toob ju räigelt hästi sisse!
Kuidas see kõik võimalik on, et Eesti ujub muu maailmaga võrreldes vastuvoolu? Kui ma elaksin Lõuna –Ameerikas, siis arvaksin, et karusnahaärikad on andnud altkäemaksu nii poliitikutele, kohtunikele kui teistele mõjukatele tegelastele, aga Maarjamaal ju asjad nii ei käi. Kindlasti ei käi! Seega on tegemist omamoodi paradoksiga - kümned ja kümned firmad, tuhanded ja tuhanded inimesed on selle vastu, et sadu tuhandeid karusloomi kasvandustes piinatakse. Muu arenenud maailm on ka vastu. Ometigi otsustavad paarkümmend asjaga seotud matsi lubada sel hääbuval tööstuharul siin edasi hingitseda!
"Midagi on siin valesti! Midagi on siin väga mäda!", ütleksin ma lõpetuseks, aga arutlege ja mõelge ise ka kaasa.
