"Stroomi ranna julge luik"

Loodus hakkab ikka täitsa segi minema. Käisime Miaga paar päeva tagasi Stromkal jalutamas ja kohtusime ühe luigega, kes teps mitte meres ei sulistanud vaid lõsutas teepealses lombis. Meid nähes hakkas tüüp kohe vastu tulema ja ei kartnud ta ei mind, ei Miat ega ilmselt vanakuraditki. Algselt arvasin, et "linnukoer" tormab kohe saaki krabama ja tõmbasin rihma koomale. Tühjagi, parte ajab ta küll taga, aga luik.....täiesti savi!. Siis arvasin, et lind peaks koera ikka kartma, aga jälle eksisin. Mia läks juurde ja nuusutas. Luik lasi sellel kõigel rahumeeli sündida vähimatki tähelepanu neljajalgsele osutamata. Mina huvitasin teda aga küll ja korra-paar ta lausa sikutas mind jopest. Tegelikult on see muidugi nende neetud söötjate teene ja eks ta oma palukest nuias. Meie Miaga veelinde reeglina ei toida ja tegime minekut. Vana kurat .....luik järgi ja seda kuni peaaegu Pelguranna tänavani! Siis keerasime otsa ringi ja tegin veidi kisa, et kerjusnokk tagasi mere äärde kupatada. Ega see esialgu hästi õnnestunud, aga lõpeks hakkas ta laisal-laisal sammul meist eemalduma..........